Soojuskiirguse mõju inimesele (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Soojuskiirguse mõju inimestele ja hoonetele

hoonetele Koostas: Sven Veek Tallinn 2014 Sissejuhatus Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest. Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapunane valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist ­ lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm. Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus. Ka Maa eraldab soojuskiirgust. Maa temperatuuri mõjutavad kõige rohkem päikesekiirguse neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Mis on soojuskiirgus? Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade

Rakendusfüüsika

33

pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

Neeldumisdoos on dosimeetria põhisuurus, tähis D. Kiirgusenergia hulk, mis neeldub aine massiühikus. Mõõtühikuks on 1 Grei(Gy)=J/kg.  6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? ● Spetsiaalne kaitseriietus, kus on kasutuses tinaplaadid. ● Kaitsemaskid. ● Pidev kiirguse taseme mõõtmine. ● Radioaktiivne aine peab olema märgistatud. Joodi tabletid vähendavad radioaktiivse kiirguse mõju, ajutine evakuatsioon, saastatud toidu ja vee tarbimise keeld. ● Väga tugeva kiirgusallika puhul vajalik varjend. ● SPF, telefoni kasutamise piiramine. 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlik ehk määratud toime seisneb suures doosis, mis kahjustab paljusid rakke korraga ja selle toime on äge. Samuti saab selle toimet sõltuvalt doosi suurusest määrata ning toime ilmneb pärast lävidoosi ületamist

Kategoriseerimata

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

........ 908 VÕTMESÕNADE LOEND ........................................................................................................... 909 9 Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks Erakorralise meditsiini tehniku põhiroll on olla valmis abistama hätta sattunud inimest, leevendama ta kannatusi, edendada tervist, mitte põhjustada oma tegevusega kahju ning aidata kaasa kiirabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele. Erakorralise meditsiini tehnik osutab kiirabi igale inimesele, arvestades seejuures inimese väärikust, tegemata vahet patsientide rahvusel, rassil, usutunnistusel ega sotsiaalsel staatusel. Erakorralise meditsiini tehnik ei kasuta omandatud professionaalseid oskusi kunagi üheski ettevõtmises, mis võiks kahjustada üksikisiku ega ühiskonna heaolu. Erakorralise meditsiini tehnik hoiab saladuses kogu erialase tööga teatavaks saanud konfidentsiaalse sisuga informatsiooni, kui seadus ei kohusta seda avaldama.

Esmaabi

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon ­ viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2  Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

192

pdf

Riigikaitse õpik

..159 Keemiarelv ........................................................................................................160 Kaitsevahendid ................................................................................................162 Massihävitusrelvakaitse .................................................................................164 11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes ....................................................... 175 Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale ............................................. 175 Harjutusväljakute mõju keskkonnale ......................................................... 176 Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud ....................................... 177 Tuleohutuse tagamine õppuste ajal .............................................................178 Keskkonnavastutus kaitsejõududes ............................................................179

Riigiõpetus

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF)  SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)