Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaarbioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus paikneb peptidüül - tRNA ribosoomis?
  • Kuidas saab alguse surpressor tRNA?
  • Kuidas tekivad antikehad mis tunnevad antigeeni ära veel täpsemalt?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Molekulaarbioloogia #1 Molekulaarbioloogia #2 Molekulaarbioloogia #3 Molekulaarbioloogia #4 Molekulaarbioloogia #5 Molekulaarbioloogia #6 Molekulaarbioloogia #7 Molekulaarbioloogia #8 Molekulaarbioloogia #9 Molekulaarbioloogia #10 Molekulaarbioloogia #11 Molekulaarbioloogia #12 Molekulaarbioloogia #13 Molekulaarbioloogia #14 Molekulaarbioloogia #15 Molekulaarbioloogia #16 Molekulaarbioloogia #17 Molekulaarbioloogia #18 Molekulaarbioloogia #19 Molekulaarbioloogia #20 Molekulaarbioloogia #21 Molekulaarbioloogia #22 Molekulaarbioloogia #23 Molekulaarbioloogia #24 Molekulaarbioloogia #25 Molekulaarbioloogia #26 Molekulaarbioloogia #27 Molekulaarbioloogia #28 Molekulaarbioloogia #29 Molekulaarbioloogia #30 Molekulaarbioloogia #31 Molekulaarbioloogia #32 Molekulaarbioloogia #33 Molekulaarbioloogia #34 Molekulaarbioloogia #35 Molekulaarbioloogia #36 Molekulaarbioloogia #37 Molekulaarbioloogia #38 Molekulaarbioloogia #39 Molekulaarbioloogia #40 Molekulaarbioloogia #41 Molekulaarbioloogia #42 Molekulaarbioloogia #43 Molekulaarbioloogia #44 Molekulaarbioloogia #45 Molekulaarbioloogia #46 Molekulaarbioloogia #47 Molekulaarbioloogia #48 Molekulaarbioloogia #49 Molekulaarbioloogia #50 Molekulaarbioloogia #51 Molekulaarbioloogia #52 Molekulaarbioloogia #53 Molekulaarbioloogia #54 Molekulaarbioloogia #55 Molekulaarbioloogia #56 Molekulaarbioloogia #57 Molekulaarbioloogia #58 Molekulaarbioloogia #59 Molekulaarbioloogia #60 Molekulaarbioloogia #61 Molekulaarbioloogia #62 Molekulaarbioloogia #63 Molekulaarbioloogia #64 Molekulaarbioloogia #65 Molekulaarbioloogia #66 Molekulaarbioloogia #67 Molekulaarbioloogia #68 Molekulaarbioloogia #69 Molekulaarbioloogia #70 Molekulaarbioloogia #71 Molekulaarbioloogia #72 Molekulaarbioloogia #73 Molekulaarbioloogia #74 Molekulaarbioloogia #75 Molekulaarbioloogia #76 Molekulaarbioloogia #77 Molekulaarbioloogia #78 Molekulaarbioloogia #79 Molekulaarbioloogia #80 Molekulaarbioloogia #81 Molekulaarbioloogia #82 Molekulaarbioloogia #83 Molekulaarbioloogia #84 Molekulaarbioloogia #85 Molekulaarbioloogia #86 Molekulaarbioloogia #87 Molekulaarbioloogia #88 Molekulaarbioloogia #89 Molekulaarbioloogia #90 Molekulaarbioloogia #91 Molekulaarbioloogia #92 Molekulaarbioloogia #93 Molekulaarbioloogia #94 Molekulaarbioloogia #95 Molekulaarbioloogia #96 Molekulaarbioloogia #97
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 97 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triin Edula Õppematerjali autor
Väga põhjalik ja detailne konspekt, oluline bioloogidele ja geenitehnoloogidele molekulaarbioloogia eksami (Tartu Ülikoolis) jaoks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
38
pdf

Molekulaarbioloogia konspekt

1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem, kui sama

Molekulaarbioloogia
thumbnail
64
docx

“Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid

 Ülevaade elongatsioonifaasi põhisündmustest. Polüpeptiidahel pikeneb 1 ah kaupa. Ahela pikenemise suund: N-term → C-term. Ribosoomi liikumine mRNA-l: 5’ → 3’. tRNA-de liikumine saitides: A →P → E. 30S ja 50S liiguvad üksteise suhtes. Osalevad elongatsioonifaktorid :EF-Tu (+ GTP), EF-Ts, EF-G (+ GTP).  Valgusünteesi üldine mehhanism : erinevus DNA/RNA biosünteesist (a la väike molekul suure otsa versus suur molekul väikese otsa). NB! Vaadake loengu ”Elongatsioon I” slaidi 8.  Ühe elongatsioonietapi ligikaudne kiirus prokarüootides pikenes valk mingi (15-)20 ah/s.  Ribosoomi saidid (A kuni E) ja milliseid tRNA-sid seovad: ­ aminoatsüül-tRNA ­ peptidüül-tRNA ­ deatsüleeritud tRNA ­ Elongatsioonifaktorid pro- ja eukarüootides ja nende roll. EF-Tu (EF1a)- aa-tRNA transport ribosoomi A-saiti

Valgu biosüntees
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

Valgusünteesi etapid eukarüoodi rakus. Transkriptsiooni algatamine, Cap-struktuuri lisamine,mRNA ahela pikendamine, splaissing, mRNA lõikamine, polüadenüleerimine, mRNA sünteesi lõpetamine, mRNA tuumast välja eksport, mRNA lagundamine, Valgusünteesi algatamine, Valgusünteesi lõpetamine, valkude kokkupakkimine, Valkude lagundamine Signaalide ülekanne rakkudes. Rakku saabuvate ja rakus levivate signaalide integreeritus. Intratsellulaarne retseptro molekul kinnitub retseptor valgule, edasi toimub signaali edasikanne intratsellulaarsete signaalvalkude kaudu, kuni signaal jõuab märklaud valguni ning toimub muutus metabolisimis, geeni ekspressioonis või raku kuju muutus ning liikumine Rakkude reageerimine väljast tulevatele signaalidele. Rakk jääb ellu,jaguneb, differentseerub või sureb Rakkudevahelise signaali ülekande viisid. Endokriinne signaliseerimine (hormooni sekreteerimine verre)Parakriinne signaliseerimine-

Rakubioloogia
thumbnail
22
doc

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

Üks ling on umbes 40k aluspaari. Üks negatiivne superspiralisatsioon iga 40 kaksikheeliksi täispöörde kohta- oluline pakkija. 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. Lisaks DNAle on valgud: histoonid ja mittehistoonsed, mis aitavad pakkida. DNA on kaksikahelas, keritud ümber histoonide nukleosoomideks, sealt edasi kromatiiniks ­ 30nm fiibriks ja lingudena veel lühemaks. Üks kromosoom on 1 DNA molekul ­ mitu kromosoomi, pluss kõiki kromosoomi komplekte on enamasti kaks. DNAs on palju korduvjärjestusi, suur osa DNAst ei ole kodeeriv. 47. Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel? Tsentromeer ­ hoiab koos kahte kromatiidi kromosoomis, kinnituskoht on kinetohooridele (kääviniidid). Telomeerid: · Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaasi poolt · Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist

Geneetika
thumbnail
24
docx

Geneetika I kordamisküsimused 2016

Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Replikatsioon algab, kui järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. See ots nagu "veereks" rõngalt maha. Ülejäänud protsess sisuliselt sama mis tavalisel DNA replikatsioonil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (transkriptsioon) ning RNA infost sünteesitakse valku (translatsioon). Samuti saab ka liikuda info RNA-lt DNA-e (pöördtranskriptaas). 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – transfer, toimivad adapterina translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel.

Geneetika
thumbnail
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused (2012)

suuremas alaühikus vabanenud tRNA lahkub ribosoomist, ribosoom liigub mRNA-l edasi ühe sammu ehk koodoni võrra. Tsükkel kordub Terminatsioon- valguahela pikenemine peatub, kui STOP ­ koodon siseneb A ­ saiti Eukarüootidel tunneb STOP ­ koodoni ära üksainus vabastusfaktor eRF (prokarüootidel on neid faktoreid mitu) RF seondumine ensüüm peptidüül ­ transferaasi aktiivsust Valguahela lõppu (C ­ terminaalne ots) liidetakse vee molekul H2O ning polüpeptiid vabaneb mRNA vabaneb, ribosoom laguneb alaühikuteks, lõpeb valgusünteesi ribosoomitsükkel Matriitsiks on 3' 5' DNA ahel, mille pealt sünteesitakse 5' 3' mRNA (sense ehk kodeeriv ahel) Teise ahela pealt antisense ahel (katsetes) Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Aminohapetel bipolaarne ionisatsioon: ühe AH karboksüülgrupp liitub teise AH aminogrupiga, tekib peptiidside

Geneetika
thumbnail
13
doc

Geneetika I kordamisküsimused

20-nda sajandi I poolel paljudes maades.N: USA-s steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks. Julmeim: juutide, mustlaste jt rahvaste massiline hävitamine natsistlikul Saksamaal. Geneetikaalaste põhitõdede eiramine Nõukogude Liidus ­ lõssenkism. 3. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüoot (eeltuumne): tuuma asemel tuuma piirkond, puudub tuumake ja tuumamembraan, haploidne kromosoomistik, genoomiks 1 kaksikahelaline DNA molekul - rõngasmolekul, DNA üldhulk väike, (histoonid puuduvad). Eukarüoot (päristuumne): esineb selgelt eristuv tuum, tuumake, 2-membraanne tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat, diploidne kromosoomistik, genoom ­ palju lineaarseid kromosoome, DNA üldhulk suur, (on histoonid). 4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos ­ eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed

Geneetika
thumbnail
8
doc

Molekulaarbioloogia teise KT vastused

­ introni 5' otsa lahtilõikamine, mille tagajärjel introni ees olev ekson lahutatakse ülejäänud mRNA järjestusest. Introni 5' ots keeratakse aasana tagasi ja ühendatakse introni sees olevasse kindlasse järjestusse nukleotiidiga A, mis asub 18-38 nukleotiidi introni algusest 3' suunas. 2 etap ­ introni 3' otsa lahtilõikamine, mille tulemusena intron vabaneb pre mRNA koosseisust. 3 etap ­ allesjäänud eksonite alad ühendatakse ligaaside abil ning tekib ainult eksonitest koosnev mRNA molekul. Intronid degradeeritakse. 36. U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis: 5 snRNPd: U1, U2, U4, U5, U6. 37. GT-AT reegel ­ on selline vaatlus, et kõik intronid DNAs algavad GT nukleotiitudega (guaniin, tümiin) ja lõppevad AG nukleotiitidega (adeniin, guaniin). Kui DNA on transkribeeritud RNAsse, intronid on eemaldatud RNAst mehaniismi abil, mis tunneb ära neid nukleotiitide alguseid ja lõppe ­ RNAs nad oleksid CU (tsütosiin, uratsiil) ja AC (adeniin, tsütosiin). 39

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun