1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool
juhatajaks Jakob Westholm. Sihiks seati ühtluskooli rajamine: igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli. 3 2 ALGHARIDUS 1919.aasta 9.septembri Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.Neli klassi said esialgu alama astme ning 5.-6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad. Õppimises asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kooli eesmärgiks oli Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku
uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asula: Pulli (umbes 9000 eKR). Aga nimeks jäi ikkagi Kunda kultuur. Peamiselt tegeleti kalastusega, seega asulad ka veekogude ääres. Kütiti ka veekogu äärde tulnud loomi. Tööriistu tehti nt sarvest. ·Narva kultuur- (umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr) oli Euroopa neoliitikumi aegne
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:
ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atmosfäärist ajalookirjutus (keskaeg) pandi kinnitama, kas olemasolevate suhete seaduslikkust või absurdsust. Ratsionalistidel põimus ilmalikustumine pietismiga (praktilisus) ja moraalpoliitiline krititsism (õigusnormid ja praktikad). Ratsionaalse maailmavaatega inimesed enamasti väljaspool Balti provintsi, polnud kammitsetud traditsioonidest ega jäigast poliitikast, seega natuke avaram vaade. Enamasti haridus väljaspool Balti provintse, just Saksamaal. Kolmandaks ajaloouurijatena diletandid, bioloogilise haridusega isikud. Göttingenis alles spetsialiseeritud ajalookirjutuse õpetamine, mõjutas tugevasti Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi
Kõik kommentaarid