Kosmose uurimine (6)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Kosmoseraketid ja nende areng

asemel. Ares V hakkab orbiidile viima kuulaevu ja lendab mehitamata. Kõrguseks saab 110 meetrit ja stardimassiks üle 4000 tonni. Lisaks Ares V plaanitakse ehitada ka väiksem kanderakett Ares I, mis on oma ehituselt sarnane aga väiksem. Kolmas aste jääb samaks aga teisel astmel kasutatakse vesinik ja hapnik kütusega J-2X mootorit. Ares I saab viia madalale Maa orbiidile umbes 25 tonni koormat. http://commons.wikimedia.org/wiki/File%3AAres-I_Ares-V_(Feb_2008).jpg NSV liidu kosmose programm Sputnik 1 Sputnik 1 oli esimene Maa tehiskaaslane. Sputniku oli kerakujuline Maa tehiskaaslane, mille töötasid välja NSV liidu teadlased ja see saadeti Maa lähedasele orbiidile 4. Oktoobril 1957. Pardal olnud akud võimaldasid Sputnikul töötada 3 nädalat. Sputnik võimaldas mõõta esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust. Sputniku edukas lend näitas NSV liidu tugevust ja ajas Ameerika tagajalgadele. NSV liidu loomad kosmoses

Astronoomia ja astroloogia

20

pdf

Kosmoselennud ja uuringud

Kosmoselennud ja -uuringud  Mis on kosmoselend ja miks seda on vaja? ❏ Reis maavälisesse kosmosesse või sellest läbi ❏ Mehitatud või mehitamata kosmoselaevaga ❏ Kosmoseuuringud ❏ Äritegevus: kosmoseturism ja satelliitside ❏ Mitteäritegevus: kosmoseobservatoorium, luuresatelliidid ja muude Maad jälgivate satelliitide tegevus  Mis on mehitamine? ❏ Mehitamine ehk mehitus on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist ❏ Mehitatud: Nõukogude Liidu Sojuzi programm, USA-s kosmosesüstikute programm, Rahvusvaheline Kosmosejaam ❏ Mehitamata: kosmosesondid, satelliidid  Kosmoselend ❏ Algab raketi stardiga, et ületada Maa külgetõmbejõud ❏ Selleks vajalik paokiirus ehk esimene kosmiline kiirus on vähemalt 7,91 km/s ❏ Maa orbiidilt lahkumiseks vajalik kiirus on 11,2 km/s. ❏ Kosmoseaparaatide liikumine kosmoses on nii kosmoselaeva mootori tõukejõul k

Astronoomia ja astroloogia

8

doc

Tartu Observatoorium

Tartu Observatoorium Referaat  Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2758.57E. astrof�

Geograafia

9

docx

Kosmose vallutamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INSENERITEADUSKOND AUTOMAATIKAINSTITUUT KOSMOSE VALLUTAMINE JA SELLE EETIKA CONQUERING SPACE AND IT’S ETHICS Üliõpilane: Greteliis Raud Üliõpilaskood 213336EANB Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2021 1. SISSEJUHATUS Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.

Kategoriseerimata

30

pptx

NASA

Loodud 1958. aastal Ameerika Ühendriikide riiklik organisatsioon poolt. NASA kasvas välja NACA`st Ülesandeks tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. Alates 2009 on NASA juht Charles Bolden  Visioon ja missioon Jõuda uutele tasemetele ja paljastada ,,teadmatus", et see mida nad teevad ja õpivad tooks kasu kogu inimkonnale. missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine  Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas ,,Jet Propulsion Laboratory" Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesmärk oli mõõta kiirguse tasemet Maa orbiidil. Pilt: Dr. William Pickering, Dr. James Van Allen ja Dr. Wernher Von Braun

Füüsika

36

odt

Tõravere Observatoorium

sentimeetrit) ja monteerida see peahoone torni. Veel tuli vana tähetorn Tartus muuta muuseumiks ja õppeobservatooriumiks, kus populariseeritakse astronoomiat. Projekti üldmaksumuseks oli kuni 10,57 miljonit rublat. 9  Foto 5. Tartu Tähetorn. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.ut.ee/1001751 Geofüüsikaobservatooriumi põhiliseks ülesandeks oli Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kliima uurimine peamiselt mikroklimaatilisest seisukohast. Uue plaani kohaselt tuli sellele lisada veel aktinomeetria- ja agrokliima küsimused ning teoreetilised uurimistööd meteroloogia ja aktinomeetria valdkonnas. Geofüüsikaobservatooriumi väljaarendamise esimeseks etapiks oli vaja asendada vana instrumentaarium uuega, saavutada teise järgu jaama staatus ja projekteerida observatooriumi uus hoone. Esimene etapp tuli lõpetada 1955. aastal.

Füüsika ajalugu

9

docx

Kuu teke, atmosfäär, suhe Maaga ja tähtsamad missioonid

kosmonaut kasutamaks käsitsi juhtimist oli German Stepanovitš Vostok 2 pardal). Vostok 1 veetis 108 minutit Maa orbiidil ning sisenes taas Maa atmosfääri Nõukogude Liidu kohal, kus 7000 meetri kõrgusel Gagarin katapulteerus ning maandus langevarju abil. USA jõudis järgi alles pea aasta hiljem, saates atmosfääri Freedom 7, mille pardal oli Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses. 7 5.4. Esimene inimene Kuul ja Apollo 11 Vaieldamatult kosmose võidujooksu tipp-punkt jõudis kätte aastal 1969, kus USA oli enda jõud kokku võtnud ja Nõukogude Liidust mööda läinud tehnoloogiaga – NL kosmoseprogramm oli hädas, kuna neil puudus tehnika Kuul maandumiseks samas, kui USA oli eelnevate Apollo programmidega tõestanud oma kuumooduli võimekust ja oli käes tegelikuks maandumiseks. Apollo 11 meeskonda kuulusid Neil Armstrong, Michael Collins ja Buzz Aldrin. 16

Astronoomia ja astroloogia

8

doc

Taevakehade uurimine

Hubble'i kosmoseteleskoobist ainult infrapunapiirkonnas lainepikkuste vahemikus 0,6 kuni 10 mikromeetrit. Ka ei tiirle ta HSTi kombel ümber Maa, vaid asub koduplaneedist 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel nn Lagrange'i punktis L2, kus Maa varjab teda päikesekiirguse eest. 6 Kokkuvõte  Minu arvates on kõiksuguste taevakehade uurimine väga müstiline ja sürrealistlik, sest tegemist on millegi tundmatuga. See süsteem, kuidas neid uuritakse, tundus alguses väga lihtne ja loogiline ­ vaatad lihtsalt läbi mingi masina planeete ja tähti, kuid mida rohkem ma teleskoopide kohta lugesin, tundus see järjest keerulisem ja detailsem, kui ma arvasin. Vähemalt see loogilisus jäi alles. Ning nendest monteeringutest ja erinevatest fookustest ei teadnud ma midagi, arvasin, et on ainult üks viis, mida

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (6)