Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Suurbritannia poliitika ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Suurbritannia poliitika ajalugu #1 Suurbritannia poliitika ajalugu #2 Suurbritannia poliitika ajalugu #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaspar Kanne Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

XI 1989. a. tungis rahvamass takistamatult läbi Berliini müürist. Müür, mis oli aastakümneid olnud külma sõja ja Euroopa lõhestatuse sümbol, oli lõpuks langenud. Esimesed vabad valimised SDV pinnal toimusid 18. II 1990. a., mille võitsid kristlikud demokraadid. Uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks. Liidukantsleriks oli KDL juht Helmut Kohl. ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS. Teise maailmasõja lõppedes oli Suurbritannia veel maailmariik. Briti Rahvaste Ühendusse kuulus endiselt veerand maailma elanikkonnast. Rahvaste vabadusliikumise tagajärjel iseseisvusid 1940. aastate lõpul Briti asumaad Aasias, 1950. aastail Aafrikas, seejärel Kariibi meres. Briti dekoloniseerimise haripunkt oli ajavahemikus 1957-1962. 1953. a. kadus liidu nimetusest sõna Briti. Tänapäeval kuulub Rahvaste Ühendusse (RÜ) 54 riiki. Need riigid jagunevad kahte:

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

algul viis London P-I'le korda hoidma sõjaväeüksused ja tagandas Belfasti protestantliku valituses allutades P-I Londoni otsehaldusele Kõik katsed leida kompromissi on enamasti nurjunud, sest mõlemas kogukonnas leidub äärmuslasi, kes pole leppimise ja koostöö poolt. ÜK VÄLISPOLIITIKA Üheks välispoliitliseks eesmärgiks oli sälitida Suurbritanniale koht suurriikide seas: Oli NATO asutajaliikmeks 1956. sai tuumarelva omanikuks Osales Suessi kriisis 1956, mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes Tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult toetanud USA välispoliitikat(Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas, Kosovo kriisis, Iraagi okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste ühendus: Suurbritannia kolooniate iseseisvumine (vt. RAHVASTE ÜHENDUS) 1960ndatest üritas SBR säilitada mõjuvõimu endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle

Ajalugu
thumbnail
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

protestantliku valituses → allutades P-I Londoni otsehaldusele Kõik katsed leida kompromissi on enamasti nurjunud, sest mõlemas kogukonnas leidub äärmuslasi, kes pole leppimise ja koostöö poolt. ÜK VÄLISPOLIITIKA Üheks välispoliitliseks eesmärgiks oli sälitida Suurbritanniale koht suurriikide seas:  Oli NATO asutajaliikmeks  1956. sai tuumarelva omanikuks  Osales Suessi kriisis 1956, mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes  Tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult toetanud USA välispoliitikat(Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas, Kosovo kriisis, Iraagi okupeerimises) Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste ühendus:  Suurbritannia kolooniate iseseisvumine (vt. RAHVASTE ÜHENDUS)  1960ndatest üritas SBR säilitada mõjuvõimu endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle

Ajalugu
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus  II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt  Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe

Ajalugu
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus ­ Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

Välispoliitikas olid teistest koloniseerimise poolest kõvasti maas. Nende kolooniad asusid Aafrikas (mis siis õnnestus krabada). Nende poliitika kohta on öeldud, et olid väga julmad. Pigistati kõik mis võimalik välja kohalikelt. Pärismaalastest oli neil sõda hererodega ja hotentotid. 9.11.09 I maailmasõda 1814-1918 Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan ­ läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa.

Ajalugu



Lisainfo

Majandus ja sotsiaalpoliitika, sisepoliitika ja välispoliitika. Materjal annab ülevaate Suurbritannia poliitikast 1950-1990.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun