Eesti looduslikud pühapaigad (0)

Sarnased õppematerjalid

20

pdf

Muistsed Eesti pühapaigad

                                             ​ Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium                                                                             Referaat                                       Muistsed Eesti pühapaigad                                                                                                         Claire Teder                                                                                                      10B                                                   �

Loodus

31

doc

"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"

öelda kuna ei mäletata neid enam. Kellegil pole olnud huvi ka nende vastu, et neid varem uurida. Oleksin tahtnud iga paiga juures ise ära käia, aga ei olnud võimalust. Kindlasti tahan ma veel rohkem teada hiitega seonduvast, sest ma olen teadlik, et pühadepaikade kohta on uut informatsiooni. Selle informatsiooniga pole jõudnud ma veel tutvuda, aga seda teen ma kunagi kindlasti. 18 Kasutatud allikad 1. Eesti Kirjandusmuuseum. 1998. Remmel, M. A.(koost). Hiie ase: Hiis eesti rahvapärimusteses. Mis või kes on hiis? 2. Eisen, M. J. 1996. Teder, Ü.(toimet). Esivanemate ohverdamised: Ohverdamise aeg ja ohvrisaajad. 3. Eisen, M. J. 1996. Teder, Ü.(toimet). Esivanemate ohverdamised: Inimeseohver. Ohverdamie ja ohvrid. 4. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13655  5. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13656 6. http://register.muinas.ee/

Eesti keel

52

docx

Esiaeg ja arheoloogia alused

• Mälestised paiknevad enamasti eramaal – oluline koostöö omanikuga • Arheoloogia kui avalikku huvi pakkuv tegevus – ajaleheartiklid, blogid, suhtlusvõrgustike grupid, infopäevad jne • Väljapanekud – leidude, arheoloogide töö, uute uurimistulemuste ja teemade tutvustus • Osalemisvõimalus – vabatahtlikud, hobiarheoloogid jne • Arheoloogiale keskendunud osakonnad on enamike suuremate ülikoolide juures • Põhilised Eesti muinas- ja keskaja uurimiskeskused: • Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut • Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakond • Arheoloogiakogude osakond • Keskaja keskus • Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond • Eestis tegelevad arheoloogilise uurimisega veel Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Linnamuuseum, Pärnu Muuseum • Muinsuskaitseseaduse kohaselt (§30) on arheoloogiline leid kultuuriväärtusega leid,

Ajalugu

40

docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Taevas, hauas, lihtsalt unenäos? 4. Suhtumine seletamatusse Mõned seletused seto kontekstist, miks tänapäeval ei kogeta „üleloomulikke“ asju: Nüüd on ilm nii tehnikat täis, et tondil ei ole kohta, kus olla. Inglid, vaimud… - nüüd inimestele enam ei näidata, nüüd inimesed on nii patused, vanasti olid õndsad. Vanast oli rahvas nii õnnis, et nägi, enam aga ei näe ei halbu ega häid vaime. On kaotanud võimaluse näha. Muinasusund ja rahvausund Need ajatakse sageli segamini. Eesti ajaloos oluline murrang on 13. sajand, ristisõjad, vallutus, Eesti lülitumine kristliku Euroopa kultuuriruumi. Sellest varem oli muinasaeg, sellest ettepoole jääb keskaeg, ajalooline aeg. Muinasusund on need rahvapäraste uskumuste kogumid, mis jäävad enne 13. vallutuste aegsesse aega. Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid,

Kultuur

18

docx

Vääriselupaikade inventuur Eestis

Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus............................................................................................................................... 6 Aluspõhi, reljeef ja mullastik.......................................................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

18

doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse. Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda. OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega, huvitudes pronksiaegsetest esemetest. Ta lõi tüpoloogilised esemete seeriad (arengust lähtuvalt),

Ajalugu

28

docx

Maailma usundid

jumala usk. Usk või nähtus on olemas erinevates religioonides, aga on üks osa religioonis. Usku peaks vaatama kui inimgrupi hoiakut, mingisse asja. 19.sajandi lõpul hakata tundma loodusjumalaid, esivanemate hingedele, looduslikele vaimudele. Jumala definitsioon puudub ka. Piiri on raske tõmmata jumala ja mingi loodusliku jõu vahel. Püha – miski mis erineb argisest, tavalisest, mida peetakse võimsaks jõuks, mis võib valifisteeruda puhaku/jumala näol, on teatud paigad ja esemed, millele omistatakse ka tugevust. On püütud religiooni pühaduse kaudu defineerida. Religioonis on toodud välja kogemust, mis on pühaduse sfäär. Pühadus on inimestele ligitõmbava aga samas ka eemale peletav. Müstika – religioosuse tüüp, kus esiplaanil on inimese kogemus mingi ülemjõuga. Inimeses on nähtamatu teisik ehk hing või vaim, mis võib kehast väljuba ja kohata erinevate paikade ja inimestega

Usundiõpetus

17

doc

Folkloristika alused

Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. 1896. aastal esineb Hurt Riias muinasaja uurijate kongressil ettekandega eesti rahvaluulest ja esitab selle saksakeelsena. Hiljem tõlgib oma ettekande eesti keelde. Seal viib ta eesti ja saksakeelsed terminid vastavusse. Ta kasutab mõistet ,,vanavara", millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt ,,Folklore" ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse ,,rahvaluulega", olles mõiste ,,rahvaluule" looja. (1893). Eisen peab ,,rahvaluule" all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. 1861

Folkloori ?anrisüsteem

Kommentaarid (0)