Paekivi (0)

Töö teostaja:
Töö eesmärk: Leida informatsiooni paekivi kohta, nimelt kus ja mis otstarbel paekivi kasutatakse ja kust seda leidub, ning teha ülevaaade Põhja-Eestis olevast paeklindist
Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1]
Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2]

paekivi omadused

Paekivi on hinnaline maavara . Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid . [3]
Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2).
Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4]
Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5]
Joonis 2 Dolomiidi maardlad