Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vabadussõda "Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #1 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #2 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #3 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #4 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #5 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #6 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #7 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #8 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #9 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #10 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #11 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #12 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #13 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #14 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #15 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #16 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #17 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #18 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #19 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #20 Vabadussõda-Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taavidm Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

tagasihoidlikuks, sest väike Eesti riik ei saa dikteerida ja nõuda midagi selliselt suurelt impeeriumilt. Seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus: J. Tõnissoni ja W. Reimani suur saavutus oli panna uue hoo seltsiliikumisse. Sai alguse uus seltsiliikumine Karskusselts. Karskuseltsi eesotsas oli Ado Kreistein, hiljem Willem Reiman sai juhiks ning muutis Karskus liikumise mõtet. Venemaa paljud seltsid sulges, kuna nad kartsid separatismi, et Eesti lööks end lahti, kuid Karskus seltsis ei näinud separatismi ning nende juures polnud suurt kontrolli, põhikirja järgi nad õpetasid kuidas pidutseda ja järgida karskus eluviise, kuid tegelikult tegelesid üldise rahvusliku kultuurse harimisega. Tekkisid Põllumeeste seltsid, 1895. aastal tegutsesid 10 põllumeeste seltsi. Nad üleelasid venestamisaega kergelt, kuna neid esindati kui erialase töövaldkonnaga

Ajalugu
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Põlluharimises tuli vana kaheväljasüsteemi kõrval talirukki levikuga alates 11. saj. aina enam kasutusele kolmeväljasüsteem, mille puhul üks osa põldudest oli talivilja, teine suvivilja ja kesa all (puhkas). Koduloomadena peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja hobuseid. Peamisteks töö- ja veoloomadeks olid härjad. Laienes kaubavahetus naabritega. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lõuna ja läänerannikut Venemaa linnadega. Tegeleti ka vahenduskaubandusega ja vahetuskaubandusega. Novgorodi ja selle tagamaid varustati viljaga. Vilja eest saadud karusnahad, vaha ja muu toormaterjal viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubateede äärde tekkisid linnalised asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduslinnaks kujunes Tallinn, mida on esmakordselt oma 1154 aastal valminud maailmakaardil nimetanud Araabia õpetlane Abu Abdallah Muhammad al-Idrisi Koluvani nime all. Eestis polnud 13. saj

10.klassi ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU EESTI VARAUUSAJAL 1558-1583 Liivi sõda 1583-1627/1645 kolme kuninga võim 1583/1627/1645-1710 Rootsi aeg 1700-1710/1721 Põhjasõda 1710/1721-1917 Vene aeg 1783-1796 asehalduskord Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: + Taani, Rootsi, Poola-Leedu + Venemaa 1492 Ivangorod Ivan IV Julm (Groznõi, tglt ähvardav, aukartusega). Tema arust Moskva kolmas Rooma 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 1502 Smolino lahing 1503 vaherahu 1539 keelati vene kaupmeestel Liivmaal tegutseda takistati kaupade ja spetsialistide jõudmist Venemaale

Ajalugu
thumbnail
9
docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

Seda tõttas ära kasutama Nõukogude Venemaa, kes nägi saksa vägede taandumises võimalust haarata enda kätte ka Kesk- ja Ida- Euroopa, et ellu viia utoopiline unistus üleeuroopalisest revolutsioonist. Punavägi ähvardas seega ka Eestit. 1918.a.sügiseks oli Eesti loonud sõbralikud suhted maailmasõja võitnud liitlasriikide ja Skandinaaviamaadega. 19.novembril sõlmiti Riias leping Eesti ja Saksamaa vahel, mille tulemusena tunnustas Saksamaa Eesti Vabariiki de facto. NÕUKOGUDE VENEMAA PLAANID EESTI TAASVALLUTAMISEKS. 1918.a.sügisel asus Venemaa tegema ettevalmistusi Eesti taasvallutamiseks. Vaenlane koondas oma vägesid Eesti piiride lähedusse. ``Maailma vabastajate`` plaanid olid üpriski lihtsad: pealöök taheti anda Narva-Rakvere-Tapa suunal ning abilöök üle Valga ja Tartu lõunast, eesmärgiga vallutada Tallinn. Merelt pidi maismaavägesid toetama Balti Punalaevastik. Teades Eestis valitsevat olukorda loodeti kiirele edule. VABADUSSÕDA. TAANDUMISE PERIOOD. 22

Ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Jannsen sõna Eesti. MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227 Lääne euroopas ja venemaal valitses ristiusk (katolik läänes ja õigeusk idas). Ainsateks paganateks olid baltimere hõimud. Eesti alal üritati ristimist teosteda nii Saksa kui ka Vene ristivägede poolt. Saksamaa oli viimane feodaalselt killustatud riik. Välispoliitika põhimõtteks oli "Drang nach Osten." Baltikum olid viimane ristimata koht euroopas. Soome oli Rootsi poolt ristitud. Eesti alast olid huvitatud Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Varem Palestiinasse sooritatud 8 ristikäiku olid olnud tulemusteta. Seepärast oldi vägagi huvitatud võimalusest saada maad, kodule palju lähemal. Venemaa oli killustunud. Vene väikeriikidele tungisid kallale mongoli-tatarlased. See takkistas venemaa laienemist läänepoole. 1223 Kalka lahing - Vene-Mongoli lahing. Mongoli vägesid juhtis TsingishKhan. Mongolid võitsid. 1240-1480 Mongoli-Tatari ikke Venemaal.

Ajalugu



Lisainfo

Uurimistöö põhjal koostatud esitlus, millel on käsitletud teemat süvitsi. Kasutatud on viitamist, andmed on tõesed ja esitluse on heaks kiitnud 3 ajaloolasest koosnenud komisjon. Kokku 20 slaidi materjali ( kirjandusmaterjal, kus on ka raamatuid). Räägitud on eelsündmustest, sõjast etappide kaupa, eesti vägedest, abijõududest, mõnest lahingust täpsemalt, Landeswehrist, läbirääkimistest ja tuntumatest eesti väejuhtidest. Võtab sõja loogiliselt kokku. Esitlus loodud õppematerjaliks. Sobib esitamiseks nii põhikooli lõpul kui gümnaasiumitasemel.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun