Tööstuslik pööre (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Tööstuslik pööre

Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud

Ajalugu

1

docx

Industriaalühiskond

Tekkisid suured asulad Jättis tööta käsitöölised Soodustas hariduse levikut Tööpuudus Rahvaarv kasvas Streigid/laste tööjõud Muutis ühiskonna seniseid tavasid nind moraalinorme Kehvad töötingimused Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et tõhusamalt

Ajalugu

2

doc

Rahvusriigid ja industriaalühiskond

Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN ­ J.Watt AURIK ­ R. Fulton VEDUR ­ G. Stephenson BENSIINIMOOTOR ­ C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI ­ A. Volta PIRN ­ T. A. Edisson RÖNTGENITO

Ajalugu

2

rtf

Ajalugu: 8.klass, pt 26-28

Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talle

Ajalugu

3

doc

Tööstuslik pööre

paranesid transpordivahendid ning inimestel oli parem liigelda, tarbekaubad oli kättesaadavamad ning raudteede ja sadamate ümbrusesse tekkisid asulad c) meditsiini arengut röntgenitoru leiutamine, sest tänu sellele paranes meditsiini areng, inimeste terviseprobleemide põhjused avastati ning oli võimalik määrata õige ravi Põhjenda oma valikut. 15. Selgita: tööstuslik pööre ­ üleminek käsitsi töölt masinatööle, mis tähendab seda, et manufaktuurid asendati vabrikutega manufaktuur ­ ettevõte, kus oli olemas tööjaotus ning töölistele maksti palka, tööd tehti käsitsi vabrik ­ ettevõte, kus oli olemas tööjaotus ning töölistele maksti palka, tööd tehti masinatega proletariaat - palgatööline kodanlus ­ ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele

Ajalugu

2

docx

Töötuslik pööre

Arutle ja analüüsi 1. Tööstuslik pööre seisneb manufaktuuride asendamises masintootmise ja vabrikutega. See algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. 2. Tööstuslik pööre sai võimalikuks alles 18.sajandil,sest 17.sajandi lõpul toimunud Inglise revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks. Põhjalikud muudatused toimusid kõigepealt Inglismaa tähtsamates majandusharudes ­ söe- ja tekstiilitööstuses. Enne 18.sajandit tehti kõik masinad puidust. Need ei pidanud väga kaua vatu ja need oli vaja vahetada tugevamast materjalist masinate vastu. Raua sulatamiseks oli vaja aga suurt kuumust. Seetõttu

Ajalugu

8

docx

Tööstuslik pööre Euroopas

Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin ­ James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik ­ Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur ­ George Stephenson, 1814.aasta. Raudader ­ 19.sajand Saksa Tolliliit ­ 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin.

Ajalugu

2

docx

Industriaalühiskond

Majades võis näha kraanist voolavat vett, vannituba ja WC-d. Kuid seda kõike varjutasid kuritegevus, kitsad korteri- ja kehvad sanitaarolud. Monopolid Majandusteaduses on monopol püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge. Proletariaat ja kodanlus: Tööstuslik pööre muutis oluliselt linna sotsiaalset palet. Uute sotsiaalsete kihtidena tekkisid palgatöölised e. proletariaadid ja vabrikuomanikud. 19.saj. lõpuks ulatus tööliste osatähtsus 50-75 protsendini. Tekkis töölisaristokraatia oskustööliste seas. Nad said rohkem palka kui teised ja võisid lubada endale paremaid elu tingimusi. 19.saj. teisel poolel hakkasid töölised tundma end tähtsamatena ja korraldasid ülestõuse riigi ees, et määrata kindel tööpäeva pikkus, küsida rohkem palka jms

Ajalugu

Kommentaarid (4)