19.
sajandi roll Eesti elus
19.
sajandil teostati Euroopas suuri reforme ja muutuseid, mis mõjutasid
ka Eesti rahva elu. Sellel sajandil võeti vastu tähtsaid maarahva
elu puudutavaid seaduseid, leidis aset rahvuslik ärkamisaeg ning
hakkas vohama eestlus . Aga kuidas muutis 19. sajand Eesti elu
täpsemalt?
Kui
alustada päris sajandi algusest, siis tooksin välja Aleksander I reformid . Aleksander I soovis muuta Venemaad läänelikumaks, ning ta
leidis, et erilist tähelepanu tuleks pöörata talurahvale selle
suure enamuse tõttu. Talurahva osakaal tolleaegses ühiskonnas oli
ligi 90%. Aleksander I eestvedamisel võeti vastu talurahvaseadus,
mille ülesanne oli muuta ning täpsustada talurahva õiguseid.
Seaduse järgi võisid talupojad nüüd omada vallasvara ning maad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
matuxx3
Õppematerjali autor
veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856. Aasta Eestimaa ja 1865. Aasta Saaremaa talurahvaseaduses. Talurahva omavalitsuse kujunemine 19. sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva, kui seisuse omavalitsus vallakogukond (väljendas mitmesuguste kohustuste kollektiivset kandmist). 19. Sajandi alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud, mis koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlgu olevaid mõisakoormisi, karistasid ülesastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas
Eesti 19. sajandi esimesel poolel Eestis toimusid 19. sajandil nii mõnedki muudatused. Need puudutasid nii talurahvast kui ka mõisnike. Eesti kuulus tol ajal Venemaa kooseisu, mida valitses sajandi alguses tsaar Aleksander I. Ta pooldas Katariina II ajast päris valgustatusideid ja proovis Venemaad reformidega euroopalikumaks muuta. Kuna suurem osa Venemaa elanikkonnast moodustas talurahvas, viis Aleksander I läbi muudatusi just talurahva elus. Keiser tahtis esmalt muudatusi läbi viia väiksemal alal, et näha kui mõistlikud muudatused on. Seda tegi ta Balti kubermangudes, kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802
hoolikamalt vaatama, mida tohib avaldada ja mida mitte, kuid see, mis oli eestlaste hinges mõnekümne aasta jooksul üles äratatud, ei kadunud kuskile, vaid ootas õiget aega, et oma lõplik sõna öelda. Selle tulemusel kuulutati 1918-ndal aastal välja Eesti Vabariik. Eelärkamisaeg Iseenesest mõistetav on see, et miski ei toimunud üleöö ei ärgatud ühel hommikul üles ja ei mõeldud, et nüüd me "ärkame"! Ärkamisaja eellugu algab juba 18. sajandi lõpus, kui rahvusliku liikumise ideed, mis said alguse Saksamaalt, jõudsid Eestisse. Paljude sündmuste kokkulangemise ja koosmõju tõttu leidsid haritumad eestlased väära olema selle, et meie omal maal, kus eestlasi on enamus, võimutsevad võõrad. Tähtis roll sündmusteahela käivitamisel oli vaimulikel, kes võtsid ülesandeks rahvakoolide edendamise ja hariduse andmise emakeeles. Koos vaimulike tekstide õpetamisega muutus tähtsaks ka ilmalike sündmuste kajastamine
eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Sellest ajajärgust pärineb rahvalaul: "Oh mina väike mehekene, põlvepikku poisike... Päeval peksan mõisa rehed, öösel künnan marga maad..." Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul, mida Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma talu nime, sageli aga talitasid mõisnikud oma suva kohaselt. Pandi küllaltki palju
ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Venemaal. Pärisorjuse kaotamise põhjused miks sooviti kaotada pärisorjust? Valgustusfilosoofia hakkas levima 18. sajandil, tuntuim valgustatud valitseja Euroopas oli Katariina II, kes unistas Venemaal pärisorjuse kaotamisest ja põhiseaduse kehtestamisest. Veel olid valgustatud valitsejad Venemaal Aleksander I(pärisorjuse kaotamine Eestis 1816) ja Aleksander II(pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861). Maailmas hakati pärisorjust kritiseerima, seda peeti barbaarseks, ebainimlikuks ja majanduslikult kahjulikuks keskaegseks kombeks. Venemaa oli 19. sajandil üks viimaseid riike, kus pärisorjus kehtis ning riiki naeruvääristati seepärast. 3. Aleksander I ning talurahvaseadused Eestis 1802 ,,Iggaüks" seadused, 1804. Aasta seadused mis oli erinevate seaduste sisu ja eesmärk?
nõudma. Kuna mõisnikud ei tahtnud enesele ainelist kahju saada, töötatigi talurahva jaoks välja puudulikud sätted. Vanameelne Balti mõisnik tahtiski talupoegadele ainult isiklikku vabastamist, sest see oli talle majanduslikult kasulikum kui maaga vabastamine.8 2. Ajalooline tagapõhi 2.1. Allika ajalooline käekäik, kehtivusaeg 2.1.1. 1816. aasta talurahvaseadusega analoogsed allikad 1816. aastaks on Eestis kokku kaks talurahvaseadust ning 1802. aasta regulatiiv „Iggaüks…“, millega talupojad said omandiõiguse vallasvarale ja talukoha põlise kasutamisõiguse. 9 Varasem, 1804. aastal vastu võetud talurahva seadus, kus talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, kaotas 1816. aastal vastu võetud seaduse tõttu kehtivuse. Samal ajal oskasid Balti mõisnikud aga 1804. aasta talurahvaseadusest kaasa võtta need paragrahvid,
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid