Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 1 (0)

Õpiküsimus
Vastus
Allikas
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda nende toimimist. Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti ) eksamiküsimus.
 Elundid: Kõrv , silm, nina, keel, kompimiselundid.
Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine , tasakaalumeel , maitsmismeel, haistmismeel ja kompimine.
Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid  närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme, kus lisaks retseptorrakkudele arvatakse meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ja närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad  aistingud ja tajud.
ÕO2
L2
L3
L4
2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Kas valutunnet  nt nõelatorkest on võimalik ise vähendada, kuidas?
Valutundlikke närvilõpmeid, mille ärritamine annab valuaistingu, nimetatakse notsitseptoriteks ehk valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui mehaanilised, termilised või keemilised tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid notsitseptoreid (spetsiifilised valutundlikkuse eest vastutavad närvikiud).
On küll võimalik ise vähendada, surudes näiteks nõelatorke lähedale naha pinnale, edastavad närvirakud survesignaali seljaajju väravakontrollirakkudeni ja kui signaal on piisavalt suur, edastatakse pidurdussignaal valuedastaja-rakkudele, mis võivad saada pidurdatud ning valusignaali ei edastata ajju või valusginaal on vastavalt sellele väiksem.
 
ÕO2
L2
3. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse. Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus.
1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 
2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon ) 3. Sensoorne adaptatsioon
Protsessi, kus väliskeskkonnast tulev signaal moondub närvisignaaliks, nimetatakse:
a) transduktsiooniks
b)sensoorseks kodeerimiseks
c)aistinguks
d)närviimpulsiks
 
ÕO2
L2
4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide.
Taju on psüühiline protsess ja aisting on füsioloogiline protsess. Taju võimaldab ära tunda tervikud, aisting aga terviku detaile.
ÕO4
L4
5. Miks tekivad tajuvead ? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi.
Tajuvead on taju piiridest tulenevad valestitõlgendused. Tajuvead on optilised petted, tajuillusioonid ja hallutsinatsioonid. Nende tekkepõhjusteks on vastavalt tajuaparaadi funktsioneerimise viis, ärritaja ebaselgus ja tajuja eriline psüühiline seisund ja ajutegevuse häired.
Illusiooni tekkemehhanism : inimene on purjus ning tal tekivad selle tõttu tajuvead – seetõttu võib inimene hinnata oma sõidukiirust väiksemaks, kui see tegelikult on.
ÕO4
L4
Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I. Kanti ja J.Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht?
Locke arvates jõuab informatsioon väliskeskkonnast ajju moonutamata ja üks-üheselt ( empirism ). Kanti arvas , et oluline on see, kuidas inimene väliskeskkonna informatsiooni tõlgendab ning et inimesel peab olema midagi kaasa sündinud, et kõik info ei saa tulla inimese psüühikast. Tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht on, et info on mõjutatud.
L2
Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab?
KNS'is olev perifeeria moondunud kujutis, kus enamesindatud on need alad, kus on suurenenud tundlikkus ja madalam kahepunktilävi. Nägu, huuled, jäsemed.
ÕO2
L2
Mis on retseptor ?
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena
ÕO2
L2
Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud? Mida tähendab ülimaitsetundlikkus?
25% inimestest on ülimaitsetundlikud. Ülimaitsetundlikel inimestel on keelel suurem hulk retseptoreid ning nad tunnevad maitseid intensiivsemalt.
L2
K2
Mis on kinestees ?
Võime tunnetada oma keha liikumist
ÕO2
L2
Kirjelda põgusalt iga meelesüsteemi puhul, millist tüüpi stimulatsiooni see süsteem väliskeskkonnast vastu võtab?
Kuulmine võtab vastu distaalse stiimuli.
Nägemine võtab vastu distaalse stiimuli.
L2
L3
L4
Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme.
Helisginaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva ja seejärel sisekõrva. Pannakse vibreerima kuulmekile ja helisignaal liigub edasi keskkõrvas nõnda, et signaal antakse edasi kuulmeluukeste abil – alasi , vasar ja jalus . Toimub helide võimendumine. Kui jalus on annud võnkuma sisekõrva membraani, siis signaal liigub edasi teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle membraani peal on Cort-i elund – kompleks. Sellel paiknevad karvarakud, mis hakkavad rõhusignaalile võnkuma, panevad vedeliku võnkuma. Endolümf mõjutab karvarakke ja see liikumine on see signaal, mis transduktsiooni käigus muudetakse närvisignaaliks ning kantakse edasi ajju.
ÕO3
L3
Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine?
1. kohateooria – esimene teooria, mis helide eristamiseks välja pakuti. Helide kõrguste eristamise aluseks on neuraalselt see, millised neuronid basilaarmembraanil parasjagu signaali edastavad. Kindlad neuronid aktiveeruvad kindla sageduse peale.
2. sagedusteooria - Kogu basilaarmembraan võngub erinevate helikõrguste esitamisel. Spetsiaalsete karvarakkude ja auditoorse närvi ergastussagedusest sõltub helikõrguste eristamine.
ÕO3
L3
Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz)
Õhus leiduvate molekulide süstemaatiline võnkumine . Inimkõrv suudab eristada 20-20 000 Hz
L3
Mida mõõdetakse detsibellides?
 Võimsust, intensiivsust
L3
Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega?
 
L2
L3
L4
Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm)
  Neeldumine , peegeldumine ja murdumine
L3
Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles?
 
ÕO3
L3
Mis on eristuslävi ?
Kõige väiksem suurus kahe ärritaja vahel,mida inimene suudab eristada.
ÕO3
Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve ?
1. alustatakse kõrgemast vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda
2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa
3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi
ÕO3
Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi- Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega.
 
ÕO3
Mis on visuaalne agnoosia?
Tajuhäire, mille puhul inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru, mis need on.
ÕO4
L4
Kirjeldage tervikuks sidumise ideed tajuteooriatest.
 Sõlmimisprobleem. Erinevad meelelunditega saadud detailid pannakse ajus nö. suureks pildiks kokku. (Tomat – punane, ümar jne)
Ei teata kuidas see täpselt toimub. Hüpotees : Erinevad piirkonnad saadavad signaali välja sünkroonselt ja kõrvalprodukt on see, et saame tervikust teadlikuks)
L4
Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused?
Alt üles töötluse korral paneb aju detailidest kokku terviku ja ülevalt alla töötluse korral aga leiab aju tervikust detailid.
L4
Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe .
Ühine taust – hõlbustab kokku grupeerimist, kui objektidel on midagi sarnast, siis grupeeritakse sama taustaga objektid kokku.
Suletus
Hea jätkuvus
Sarnasus
Lähedus
L4
Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
 
L4
Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid.
Neuronite vahelise vastastikmõju muster visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust.
Näiteks:
L4
Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike.
Tahtlikud: ühtlane jälgimine, tahtlik vergents (objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid ( hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata)
Tahtmatud : kujutise automaatne stabiliseerimine , sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine
L3
Mida tähendab tajuline püsivus?
See on taju omadus luua objektist stabiilne tervik, olenemata proksimaalse stiimuli muutumisest.
L4
Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja teadvuse protessidega?
Tajuprotsessid panevad kokku ajju jõudva info tervikuks.
L4