50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
skiisk
Õppematerjali autor
sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva; Noorsootöö – mis see on? Rahvusvaheliselt on noorsootöö kui termin täna äärmiselt erinevalt õigusakti tasandil määratletud ja avalikkuses omaks võetud. Euroopa Nõukogu, kus on viimasel paarikümnel aastal üha põhjalikumalt tegutsetud ühiste noorsootöö arusaamade loomise nimel, tõdeb: „Noorsootöö on üldmõiste sotsiaalsetele, kultuurilistele, harivatele või poliitilistele tegevustele noortega ja noortele. Enamgi veel, noorsootöö tegevused hõlmavad ka sporti ning noortele mõeldud teenuseid.“ STRUKTUURD
01. 2000. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 5. 06. 2002 (RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 16. 10. 2002 (RT I 2002, 90, 521) 1. 01. 2003 7. 04. 2004 (RT I 2004, 27, 179) 1. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused. § 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 jõustunud 1. 08. 2002] § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) noor seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik;
2.3 Tulevikuplaanid Lühiajalised plaanid · Ettevõte tutvustamine ja reklaamimine. · Teenuste kohandamine vastavalt nõudlusele. · Kindla positsiooni saavutamine turul. Pikaajalised plaanid · Kvaliteedi tõstmine. · Hinna korrigeerimine vastavalt kvaliteedile ja turu arengule. · Olemasolevate klientide ja koostööpartnerite säilitamine ning uute leidmine. · Võimalik laienemine. 2.4 Majanduskeskkond Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus Toitlustusettevõte tuleb vastavalt majandusettevõtetele esitatavate kohustuslikele nõuetele tunnustada. (Lisa 1;2;3) Ettevõtlust reguleerib kohalik linnavalitsus, mis väljastab toitlustusteenuse tegevusloa. Linnavalitsusega tuleb kooskõlastada ka reklaami paigaldamine. 5 Ressursside olemasolu · Vesi Veevarude kättesaadavuse organiseerimine ei tõsta toodangu omahinda. Omahinda mõjutab vee tarbimise hulk. · Kanalisatsioon
29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. Seaduses on sõnastatud käitleja enesekontrollisüs
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS Elis Kruk ALAEALISED TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Töövalik...........................................................................................................................................4 Alaealistele lubatud tööd...........................................................................................................4 Alaealistele keelatud tööd..........................................................................................................5 Tööleping.........................................................................................................................................6 Töölepingu sõlmi
Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 m
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond ALAEALISED ÕIGUSRIKKUJAD Referaat Pärnu 2017 SISSEJUHATUS Referaat käsitleb alaealisi õigusrikkujaid. Uuritakse välja, kes nendega tegeleb, kuidas tegeleb ja mille alusel. Välja on toodud miks alaealine teo toime paneb ja mis on selle eelduseks. Välja on toodud 7 tegevust, kuidas ennetada süü toime panemist. Kirjeldatud on mõjutusvahendeid ning kõike sellega seonduvat seaduse näol. Räägitud on õigusrikkujatele suunatud rehabilitatsioonist, mille käigus koostatakse individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Lõpetuseks on koostatud artikkel 12 kogumiku abil lühikokkuvõte teemal osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed. 2 1. PEATÜKK 1.1. Probleemid ja ennetus Kui alaealine paneb toime süüteo, on probleemile võimalik läheneda kahest eri vaatepunktist, kas las
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) Ki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid