Reklaam (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
XXX
XXX
REKLAAM
Essee
Õppejõud: Eva Vahtramäe , MA
Mõdriku
2014
Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Kirjad ja sümbolid kaubapakenditel, pilkuköitvad kaupluseaknad, plakatid ja elektroonilised tablood majadel ning teede ääres, reklaamiga kirjutatud autod, reklaamipausid TVs, brošüürid ja kataloogid, banneritega üleküllastatud internetiväravad ning veel palju muud on saanud tavanähtusteks. Eestikeelne termin reklaam pärineb ladina keelest, kus reclamare tähendas karjumist, kõvasti hüüdmist. Tavainimene mõistab reklaami all kõiki tegevusi, mille najal ja abil püütakse teda meelitada ostma mingit kaupa. Turunduses mõistetakse reklaami all vaid ühte konkreetset edustustegevuse liiki.
Mõistmaks reklaami psühholoogilist olemust, peame kõigepealt leidma vastuse küsimusele, miks reklaam kui selline üldse eksisteerib. Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Ühiskondlikes tingimustes, kus on ennatlik rääkida kaubarohkusest, on ülekaalus informeeriv funktsioon. Tingimustes, kus pakkumine ületab nõudluse, nihkub paratamatult esile reklaami mõjustav funktsioon. Humaansetest kaalutlustest – ärgem mõjustagem inimesi, vaid üksnes informeerigem neid! – lähtuv tootja, kes eitab inimeste sihipärast mõjutamist, petab ennast