100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
symphody1
Õppematerjali autor
õde Anna, Kathryn Howard, Katherine Parr · Abielupoliitika, kaotati kloostrid, anglikaani kirik, paavstist sõltumatuks kuulutamine. · Ainuke poeg- Walesi prints Edward 1537 a (Jane Seymouriga) · Tervislikud probleemid jalahaavandid, peavalud jne. · Järgmine kuningas Edward VI Mary I Tudor Mary I perekond. Isa: Henry VIII Ema: Aragoni Katariina Õde: Elisabeth Vend: Edward Mary I Oli inglismaa ja iirimaa ja kuninganna 1553-1558. Henry VIII tütar abielust Aragoni Katariinaga- ainuke laps, kes ei surnud imikueas. Olevat olnud kehva tervisega- halb nägemine, meeleolude kõikumine, peavalud. Sai hea hariduse: Õppis ladina, prantsuse ja itaalia keelt Uuris valgustuskirjandust 9 aastaselt sai Wales'i printsessiks ja resideerus Ludlow' linnuses. Mary saatus 1533.a. kui Henry VIII abiellus Anne Boleyn'iga sai Mary'st just kui sohilaps(talle ei lubatud ka trooni)
2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13
2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks
Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a paiku. Esimene teadaolev valitseja oli Ricola. Essexi piirkonda jäi
Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a paiku. Esimene teadaolev valitseja oli Ricola. Essexi piirkonda jäi
otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp.
poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näiteks rauasulatust. Laienes klaasi ja seebitootmine. Eriti mõjutas Inglismaa majandust aga kalevitööstuse areng, mis suurendas järsult nõudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Paljud feodaalid tegid oma põldudest lamba kasvatuseks karjamaad. Soa maata jäänud talupoegi asus tööle manufaktuuridesse. Külades oli tööjõu ülejääk. Asuti rändama üle Inglismaa, et leida tööd. Aega mööda muutusid sellised tööotsijad kerjusteks ja varasteks. Kuningas võttis nende vastu tarvitusele karmid abinõud. Vargaid peksti, lõigati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid