Eesti Ilmasõjas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

50

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,

Ajalugu

40

docx

Esimene maailmasõda

Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

11.klassi ajalugu

20

docx

Esimene maailmasõda

Ternopoli joonel. 191 21.veebruar ­ Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni ­ Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli ­ Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp ­ Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts ­ Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts ­ Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill ­ USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober ­ Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober ­ enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar ­ Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu

16

docx

Eesti mehed esimeses maailmasõjas

mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega

Ajalugu

2

rtf

I Maailmasõda 1914-1918

inimese) haavatuid (20 milj.) osales 38 riiki, 75% inimkonnast mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjaliste tellimuste täitmine. See pani aluse eestlaste varandustele.

Ajalugu

7

doc

I maailmasõda

kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla

Ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

ja Türgi-Kreeka sõda 1923 Lausanne`is · Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2)kadunud põlvkonna kujunemine ­ sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le; 8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana.

Ajalugu

Kommentaarid (0)