10
1905.
aasta revolutsioon
Revolutsiooni
põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise
laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö.
Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine,
poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress : eesmärgid,
lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine . Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine,
relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror .
1905-1907
Revolutsiooni
põhjused ja puhkemine
Lüüasaamised
Vene Jaapani ( 1904 -1905) sõjas tekitavad rahulolematuse.
Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas.
Liberaalne
kodanlus
– ei poolda vägivalda, parlament , konstitutsionaalne monarhia .
Rev. juht liberaalne kodanlus ise ( vähemlased ). Ei poolda relv .
ülestõusu
Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid
– isevalitsuse kukutamine , vabariik, mõisnike privileegide ja
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Astrid Madsen
Õppematerjali autor
VSDTP Tallina organisatsioonile. 1904 loodi VSDTP Tallinna komitee. Sotsiaaldemokraadid-tsentralistid järgisid rahvaküsimuses internatsionalismi põhimõtteid. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe ,,Uudised" (1903-1906), mis oli tol ajal kõige pahempoolsem legaalne ajaleht Eestis. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid-föderalistid pandi alus demokraatliku sotsialismi traditsioonile Eestis. 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17
Väljasaadetud vene töölised (nt. M. Kalinin) levitasid neid ka tööliste seas. 20. sajandi algul olid VSDTP (=Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei) ringid paljudes Eesti linnades. 1903 algas Eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Tartus hakkas ilmuma ajaleht "Uudised". Selle ümber koondusid noored, intelligents, ka töölisi. Eesmärk oli Venemaast saagu demokraatlik vabariik, vähemusrahvastele tuleb anda rohkem õigusi. vt poliitikute näopilte lk 7-8 II 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9
õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja Konstantin Päts Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astusid Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus- majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse
Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja ja töölise olukord väga halb · Valitsusvorm keskaegne Vene-Jaapani sõda · 1904-1905 · Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manzuurias) · Venemaa saab haledalt lüüa 1905 aasta revolutsioon · 9. Jaanuar ,,Verine pühapäev'' · Streigid, miitingud, palvekirjad (mässulained) · Oktoobris ülevenemaaline streik 16. Oktoober lõpeb Eestis halvasti (94 surnut, 200 haavatut) · 17. Oktoober Nikolai II manifest (teadaanne) algab poliitiline aktiviseerumine *Sõnavabadus *Koosolekuvabadus *Ühinemisvabadus *Riigiduuma valimised (esimest korda valitakse tsaari kõrvale mingi muu organ ka, mis on rahva esindaja)
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik,
sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid