töövõimetus, invaliidsus. Kahjukindlustuses kindlustatakse isiku vara ja kindlustatavad 1 riskid on tavalised tulekahju, loodusjõud (torm, rahe, maalihe, üleujutus), veeavariid, murvargus, vandalism, muu ootamatu risk ja kulud. Riskihindamine on riski teadvustamine ja määratlemine, ning nende kaardistamine. Riski hindamine tehakse selleks, et · määrata kindlustuse õiglane ja mõistlik hind · püüda vältida olukorda, kus sooviavaldaja püüab rikastuda kinslustusandja kulul · jälgida, et eeldatav kahju, mille alusel arvutatakse hinnad, oleks vastavuses tegelikku kahjuga · kindlustada võimalikult palju sooviavaldajat, suurendada firma kasumit · hoiduda ebameeldiva reputatsiooni · määrata edasikindlustamisvajadus ja maht 5. Kindlustustoodete müük (olemus ja põhimõtte)
müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu 15 sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest.” SEMINAR III RKTKo 3-2-1-76-07 tüüptingimuste kontrolli eeldused, üllatuslikud autovõtmed Asjaolud: Citygraaf OÜ (hageja) hagi Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise 278 800 krooni ja viivise saamiseks. Hansa Liising Eesti ja hageja sõlmisid sõiduauto liisingulepingu, samal päeval sõlmisid hageja ja kostja sõiduauto kindlustamiseks kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osadeks olid kindlustuse üldtingimused ja sõidukindlustuse üldtingimused. Auto varastati ja võtmed taskust ka. Hagejale teatas kostjale kindlustusjuhtumist
5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A
kindlustusvõtjale sedavõrd ootamatu, et sellist tüüptingimust ei saa VÕS § 37 lg 3 järgi lugeda kindlustuslepingu osaks? 2. Kas VÕS § 37 lg 3 järgi saavad kindlustuslepingu osaks olla üksnes tüüptingimused, mis on mõistlikule kindlustusvõtjale nii sisult, väljendusviisilt kui ka esituslaadilt eeldatavasti arusaadavad? 3. Kas kindlustusriski oluliselt kitsendav tüüptingimus on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega? Auto vargus eelnevalt võtmete kadumisega. Salva kindlustus loobus hüvitada kahju. 20. Ringkonnakohus kohaldas hagi rahuldamisel õigesti VÕS § 37 lg-t 3, mille kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Viidatud säte välistab
ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise head tava. 28.Ehituse töövõtulepingu ülesehitus ja koostisosad Ehituse töövõtulepingu ülesehitus: - Üldsätted, kus on ära märgitud kehtiva õiguse rakendamine ja kasutatavad mõisted - Lepingu objekt - Töövõtja kohustused, õigused ja vastutus - Tellija kohustused, õigused ja vastutus - Alltöövõtjate ja tarnijate määramine - Töövõtja ning tellija tagatised ja kindlustus - Arveldustega seotud aspektid - Tööde üleandmine-vastuvõtmine - Muudatustööd ja lisatööd - Lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise tingimused, dokumendid - Koostöö toimimine - Vaidluste lahendamine 29.Tööde eest arveldamise tüüp-protseduur Protseduur – kokkuleppes/lepingus määratakse hinna kehtivuse tingimused (osapoolte kohustused) – hind on kokkuleppest tulenev ostja kohustus teha kulutus talle võimaldatud toote ja kaasneva teenuse eest
LS paragrahvide 902 lg.3 ja 125 sätetele. Kui enampakkumise läbiviimine võib kahju suurendada, on hoidjal õigus kaupade müük teostada ilma enampakkumiseta, hoidja asukoha turuhindade alusel. 4.5. Hoidjal on õigus kohaldada pandiõigust, vastavalt LS paragrahv 907 sätetele. Pandiõigus realiseeritakse vastava märkega laokirjal, milles näidatakse ära pandiga tagatavad nõuded. 4.6. Kui hoidjale saadetud kaup on vastuvõtmisel väliselt äratuntavalt kahjustunud või puudulikus seisundis, peab hoidja hoiuleandjat sellest viivitamata teavitama ja tagama hoiuleandja kahju hüvitamise nõuded, juhindudes LS paragrahvist 901. Kahju hüvitamise tagamiseks koostab Hoidja koos kauba saatja või vedaja esindajaga kahepoolse akti kauba puuduste kohta. 5. Hoiuleandja kohustused ja õigused 5.1. Hoiuleandja kohustub Kaubad nõuetekohaselt markeerima ning pakkima pakendisse, mis
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma
Reinsonile, 6/12 mõttelist osa I. Reinsonile, 1/12 mõttelist osa L. Mändojale ning 2/12 mõttelist osa M. Timmuskile. o Kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue kaasomaniku jaoks kohustuslikud. Erandiks on üldõigusjärglus (esmajoones pärimine), mille korral seovad üldõigusjärglast ka tema õiguseelnejale kohustuslikud olnud kokkulepped. Kuna AÕS § 79 ei näe ette otsuste kohustuslikkust kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kehtivad kaasomanike enamuse otsused üksnes otsuse vastuvõtmise ajal kaasomanikeks olnud isikute suhtes. o Kaasomanike enamuse otsustele ei kohaldu AÕS § 79 lg 2. o Kasutuskorraga ei koormata kaasomanike mõttelisi osasid. Kolleegium selgitab, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda
Kõik kommentaarid