Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes aga vastutab Eestis elavate kodutute eest?
  • Kes siis ikkagi peaks kodututele abikäe ulatama?

Lõik failist

Vasakule Paremale
VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #2 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #3 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #4 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #5 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #6 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #7 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #8 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #9 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #10 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #11 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #12 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #13 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #14 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #15 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #16 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #17 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #18 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liivika78 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Vaesus Eestis

Vaesus Eestis Arvatavasti on iga inimene kogenud, et raha on otsas ja pole seda piisavalt igapäevaste vajaduste rahludamiseks. Vaesus tähendab raha puudumist, kuid ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks. Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus, kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda

Ühiskond
thumbnail
7
doc

Vaesus sotsioloogia

Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud ­ majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, mis omakorda põhjustab majanduslikku vaesust jne. Vaesuse arvestuses on üldjuhul esmaseks ühikuks leibkond, kuna eeldatakse, et leibkond jaotab oma ressursid liikmete vahel vastavalt nende vajadustele ja seega on kõik

Õenduse alused
thumbnail
4
doc

Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused

Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast

Majandus
thumbnail
15
doc

Eesti Rahvaarv

2013. aastal oli vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr 31,8%. Keskmine vanaduspension on suhtelise vaesuse piirile lähedal ja seetõttu ei ole pensionäride vaesus sügav. Vanemaealiste sügava ehk absoluutse vaesuse määr oli 2,2%. Laste (0­17-aastased) suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal 20,2%. Lapsed elavad võrreldes vanemaealistega sügavamas vaesuses ­ nende absoluutse vaesuse määr oli 10,1%. Laste vaesus on seda suurem ja sügavam, mida rohkem lapsi on peres ­ kui pere ainukese lapsena kasvavatest lastest elas suhtelises vaesuses 21% ja absoluutses vaesuses 9%, siis vähemalt kolme lapsega peredes kasvavate laste samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt

Ühiskond
thumbnail
80
pptx

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas

VAESUS JA  HUMANITAARABI  TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS?  Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad  ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks.  Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on  väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad  saavutada normaalset elujärge ühiskonnas.  Vaesust jaotatakse :   Absoluutne vaesus ­ inimese tulu jääb allapoole riiklikult  määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid  hädavajalikuks  Suhteline vaesus ­ inimese elatustase on allpool ühiskonna  (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS ­ VIDEO  https://www.youtube.com/watch?v=GL­8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS?  Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused.  Majanduses oleva raske olukorra tõttu.  Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes.  Inimesed e

Geograafia
thumbnail
39
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:.........................................................................

Ühiskond
thumbnail
36
docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

............... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kättesaadavus ja tase...........................................................................8 3.1 Tasemevahed................................................................................................ 9 3.2 Kättesaadavus............................................................................................ 10 4. Kultuuritarbimise erinevused piirkonniti.....

Eesti ühiskond ja poliitika
thumbnail
12
docx

MAJANDUS eksami küsimused

2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse! 4) SKP kui mõõtevahendi puudused · SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga; · SKP ei mõõda inimeste vaba aja väärtustamist, õnnelikkust, tervislikku seisundit; · intensiivse tootmistegevusega kaasnevad negatiivsed kõrval mõjud (keskkonna saastumine); · SKP ei pruugi väga hästi näidata millise kvaliteediga on kaubad ja teenused valmistatud; · SKP väärtus ei ütle mitte midagi sissetulekute jaotuse kohta; · SKP ei pruugi arvestada varjatud majanduse osakaalu. 5) SKP arvestus tarbimise meetodil: valem, tähised-komponendid, Eesti SKP 2012. a SKP tähistuseks Y, Y = C + I + G + NX kus: C (consumption) ­ eratarbimine

Majanduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun