50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 35 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HendrikMekk
Õppematerjali autor
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel
on temperatuur, jõud, elektrivool ja -pinge, magnetväli, rõhk jt. Passiivsete suuruste mõõtmiseks on vaja kasutada lisaenergiaallikat, mille abil tekitatakse mõõteinformatsiooni signaal. Selliste suuruste hulka kuuluvad elektriline takistus, mahtuvus, induktiivsus, viskoossus, mass jt. Lisaenergiaallika (ergutuse) kasutamisel mõõdetavad passiivsed suurused osalevad mõõteinformatsiooni signaali tekitamisel ning neid võib sellisel juhul vaadelda kui aktiivseid suurusi. Kõik andurid võivad olla kas passiivsed või aktiivsed. Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata, st genereerivad elektromotoorjõudu või voolu. Selliste andurite hulka 1 kuuluvad termopaarid, piesoelektrilised andurid, fotoelemendid jne. Aktiivsete andurite funktsioneerimiseks on vajalik nn ergutussignaal, mille olemasolul
Mitmekeerulise manomeetrilise toruga mr on samuti ühest otsast suletud ümar toru, kuid ta koosneb 2...5 keerust (on vedrukujuline) ja tänu sellele on täpsem. Membraankarp koosneb elastsetest membraanidest ja rõhu muutumisel deformeerub (põhi liigub). 13 22. Elektrilise rõhumõõteriistad. Elektrilised rõhuandurid. Pieso-elektrilised ja piesokeraamilised andurid. Elektrilistes rõhumõõteriistades muundavad rõhuandurid rõhu elektriliseks signaaliks. Selliseid mr-e on vaja kiiresti muutuva rõhu mõõtmiseks, nt kolbmootorite ja kompressorite indutseerimisel. Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. Piesokeraamilises anduris toimib rõhk fluorplastist membraanile ja kandub elektroodi kaudu piesokeraamilisele kettale, mis tekitab elektrisignaali.
Mitmekeerulise manomeetrilise toruga mr on samuti ühest otsast suletud ümar toru, kuid ta koosneb 2...5 keerust (on vedrukujuline) ja tänu sellele on täpsem. Membraankarp koosneb elastsetest membraanidest ja rõhu muutumisel deformeerub (põhi liigub). 13 22. Elektrilise rõhumõõteriistad. Elektrilised rõhuandurid. Pieso-elektrilised ja piesokeraamilised andurid. Elektrilistes rõhumõõteriistades muundavad rõhuandurid rõhu elektriliseks signaaliks. Selliseid mr-e on vaja kiiresti muutuva rõhu mõõtmiseks, nt kolbmootorite ja kompressorite indutseerimisel. Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. Piesokeraamilises anduris toimib rõhk fluorplastist membraanile ja kandub elektroodi kaudu piesokeraamilisele kettale, mis tekitab elektrisignaali.
motoorjõud) või ka takistustermomeeter, mille väljundiks on muutuv elektriline takistus 1.9 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtelülitus? Elektrilise väljundiga tajuri väljundsuuruse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi ML. 1.10 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtemuundur? Edasi muundatakse anduris signaal standardseks signaaliks, seda teeb mõõte-muundur MM. 1.11 Mida teeb juhtimissüsteemis andur? Andur muundab objekti väljundi edaspidiseks kasutamiseks sobivaks standardseks signaaliks, paljudel juhtudel on selleks elektriline signaal. Siit paistab välja anduri (ehk laiemalt võttes mõõtmiste) oluline osa automaatjuhtimise süsteemides, sest tagasi-sidestatud automaatjuhtimise esmane eeldus on väljundi mõõtmine. 1.12 Mis süsteemiga on tegemist? (joonis!) 1.13 Mis on süsteemi staatiline ülekandetegur?
Reaalses H-sillas on lülitite asemel muidugi transistorid, mis on valitud vastavalt mootori voolule ja pingele. Tööstuses kasutamine: 1) Käitlus- ja montaažiliinid. 2) Optiliste andmekandjate (CD, DVD)tootmine. 3) Elektroonikaseadmete tootmine. 4) Pooljuhtelementide tootmine. 5) Mõõte- ja katsemasinad. 6) Tööriistade tootmine ja metallide töötlus. 7) Pakendusmasinad. 8) Tekstiili tootmine. 9) Sünteetiliste materjalide tootmine. 10) Mähkimismasinad 80. Mis on andur? Andur - seadis, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse ( rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Signaali muundamine toimub kahes etapis: esmane ehk primaarmuundur muundab signaali liiki, sekundaarmuundur viib signaali standardsele kujule. Primaarmuundur: tajur, sensor. Sekundaarmuundur: võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaalanaloogmuundurid(D/A), impulsi- ja koodimuundurid. 81
vahendi konspektiivne iseloom. Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides ja soovitavalt ka konspekteerida õppejõu täiendavaid selgitusi. Ja loomulikult ei sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik leida teistest kättesaadavatest allikatest, millistele on õppevahendi tekstis vihjatud ja mis on ära toodud kirjanduse loetelus või mida on põhjalikult käsitletud teistes õppeainetes nagu näiteks automaatika alused, digitaaltehnika, elektrimasinad, elektri- ajamid jne. Kuna käesolev õppevahend on autori teada esimene selleteemaline kutsekeskharidus- koolidele koostatud üllitis, ei ole välistatud selles ka ebatäpsused ning vead ja autor on juba ette tänulik kõikide märkuste ja täpsustuste eest. Rein Kask Jaanuar 2007.a. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 6 S1. Põhimõisteid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid