Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ajaloo mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis1997 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
docx

Ajaloo mõisted

A aadel (rüütliseisus) ­ suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased ­ muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ­ ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine ­ orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism ­ riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt ­ mungakloostri ülem abtiss ­ nunnakloostri ülem agoraa ­ akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor ­ sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia ­ Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol ­ polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah ­ jumal islamis amfiteat

Ajalugu
thumbnail
25
rtf

Ajaloo mõisted

Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) ­ suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased ­ muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ­ ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine ­ orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism ­ riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt ­ mungakloostri ülem abtiss ­ nunnakloostri ülem agoraa ­ akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor ­ sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia ­ Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol ­ polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karj

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
14
docx

Ajaloo mõisted

A aadel (rüütliseisus) ­ suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased ­ muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ­ ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine ­ orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism ­ riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt ­ mungakloostri ülem abtiss ­ nunnakloostri ülem agoraa ­ akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor ­ sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia ­ Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol ­ polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah ­ jumal islamis amfiteat

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Vana-Kreeka Mõisted Polis ­ Kreeka linnriik Poliitika ­ polise asjadega tegelemine Nõukogu ­ alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia ­ võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia ­ rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid ­ (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid ­ vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid ­ orjastatud messeenlased Strateeg ­ 10 strateegi ­ tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol ­ kaljunukile rajatud kindlus Agoraa ­ koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet ­ kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, li

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Antiikaeg. Mõisted.

väljaspool riiki. Et olla õnnelik, tuleb olla alati kahevahel (nt pillamise ja kokkuhoidmise vahel). Ta jagas hinge kaheks. Ptolemaios - kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Hippokrates - Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Hippokratese vanne, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Herodotos ­ ajaloolane. Kirjutas "Historia" (Kreeka-Pärsia sõdadest). Ta oli esimene, kes ei piirdunud ainult mineviku kirjeldamisega, vaid arutles ka filosoofiliste ajalooga seonduvate probleemide üle, mis andis talle uusi arusaamu inimkäitumisest. Archimedes ­ üks antiikaja tähtsaim teadlane. Pani aluse hüdrostaatikale, staatikale, tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tegi kruvipumba ­ Archimedese kruvi (tigukonveier, millega tõstetakse vett). Leiutas nõguspeegli.

Ajalugu
thumbnail
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. f) Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad: Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Jumalad, keda kujutati antropomorfsetena (inimesesarnastena) nii välimuselt kui ka iseloomult,

Kunstiajalugu
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. f) Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad: Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Jumalad, keda kujutati antropomorfsetena (inimesesarnastena) nii välimuselt kui ka iseloomult,

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

üldistustel põhinev terviklik süsteem. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks peetakse 5.-4.sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Määrav olevat nelja ihumahla ­ vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Selles teoses on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus ­ nn Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos 5.sajandi keskpaiku. Tema teos ,,Historia" keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirledab paljude rahvaste kombeid Sofistid ja Sokrates Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. 5.sajandile eKr tekkis uus filosoofia suund sofistika, mis tegele inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Paljud seofistid jõudsid järeldusele, et 'hea' ja 'halb' on suhtelised

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun