50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
282 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katriiiiin
Õppematerjali autor
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ
Hinna alandamine Täiendav kaasus 2019/2020 Suurbritannias pikka aega elanud ja töötanud Mart otsustas 2019 kevadel Eestisse tagasi kolida. Mart leidis kinnisvaraportaalist tema ootustele vastava korteri Tallinna vanalinnas. Mart lendas ka korra Eestisse, käis päeval korteriga tutvumas ja järgmises päeval sõlmis notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Korteri müügihind oli 145 000 eurot ning kuna Mart oli hoolega raha kogunud, ei pidanud ta pangalaenu võtma ning tasus korteri eest müüjale OÜ-le Luxx Estate notari deposiidi vahendusel. Korteri võtmed sai Mart kätte pärast müügilepingu sõlmimist samal päeval. Kuigi Mart väga soovis Eestisse tagasi kolida, pidi ta siiski kuus kuud veel Suurbritannias viibima pooleliolevate projektide lõpetamiseks. 2019. detsembris jõudis Mart lõpuks Eestisse ning esimesel ööl enda korteris ööbides avastas ta, et korterisse kostub tug
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohu
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materja
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 regu
Sidevahendite kaasabil sõlmitud lepingute regulatsiooni ei kohaldada, näiteks: 1) sotsiaalteenuste osutamiseks; 2) tervishoiuteenuste osutamiseks; 3) hasartmängus osalemiseks; 4) reisijaveoteenuse osutamiseks; 5) kinnisasja võõrandamiseks, selle asjaõigusega koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse käsutamiseks; 6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks; 7) eluruumi üürimiseks; 8) notariaalse tõestamise kaudu; KAASUSED I Kaasus Palun andke õiguslik hinnang järgmisele olukorrale: Katrin on kolme väikese lapse ema. Lapsed on vanuses 1-5 aastat. Ühel päeval otsustab Katrin, et oma laste kõrvalt võiks hakata pakkuma lastehoiuteenust ka teistele lastele, seda enam et majas, kus Katrin elab on rohkelt ruumi. Katrin viib oma mõtte ellu ning alates novembri kuust 2014 pakub Katrin kõigile lastele oma laste kõrvalt väikest viisi lastehoiuteenust. Kuna lapsi väga palju ei ole,
VÕLAÕIGUS Võlasuhte tekkimine lepingust VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. ( nt lepingueelsed läbirääkimised) Lepingueelsed võlasuhted ● lepingueelsed läbirääkimised ● eelleping ● lepingueelsete võlasuhete subjektid: - läbirääkimisi pidavad isikud - muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud Läbirääkimistest tekkivad kohustused: 1. üldine kohustus käituda heas usus 2. üldine kaitsekohustus 3. teatamiskohustus (vt ka § 14¹) 4. tõeste andmete esitamise kohustus 5. konfidentsiaalsuskohustus ● kohustuse rikkumise korral - lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo) Eelleping (§ 33): (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid