AP, lihased, närvisüsteem (0)

Keskkool - Meditsiin - Anatoomia ja füsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS?
Kuidas liigitatakse neuroneid?
Kus asuvad gliiarakud?
Mis ülesanne on gliiarakkudel?
Milline on standardne närviimpulsside teekond ?
Mis iseloomustab närvirakkude tegevust?
Millisteks piirkondadeks võib jagada seljaaju?
Millest koosneb seljaaju segment ?
Mitu segmenti on seljaaju kaelaosas?
Mitu segmenti on seljaaju rinnaosas?
Mitu segmenti on seljaaju nimmeosas?
Mitu segmenti on seljaaju ristluuosas?
Mitu segmenti on seljaaju õndraluuosas?
Millistest osadest koosneb refleksikaar ?
Millisteks osadeks jaguneb piirdenärvisüsteem?
Mis piirkonda innerveerib kaelapõimik?
Milline närv kaelapõimiku koosseisus on pikim?
Mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik?
Mis piirkonda innerveerib nimmepõimik?
Mis piirkonda innerveerib ristluupõimik?
Millistest osadest koosneb peaaju?
Mis asi on mõhnkeha ja millest ta koosneb?
Milliseid funktsioone reguleerib piklikaju?
Mille vahel asub ajusild?
Mis on väikeaju peamine ülesanne?
Kust saab väikeaju sensoorset informatsiooni?
Mida reguleerib väikeaju?
Keskaju koostisosa ?
Mis on keskaju erinevate osade ülesandeks?
Mis on vaheaju erinevate koostisosade ülesandeks?
Mida juhib hüpotalamus?
Mis on retikulaarformatsiooni ülesanneteks?
Kus asub limbiline süsteem?
Kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde NS slaid 55 NS slaid 55 anat lk 206 füsil lk 253 56 mis ülesanne on limbilisel süsteemil?
Mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on III peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on IV peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on V peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on VI peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on VII peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on VIII peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on IX peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on X peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on XI peaajunärv ja mida ta teeb?
Mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb?
Millised kestad katavad peaaju?
Mida sisaldab toruluu diafüüs ?
Mis iseloomustab pikka luud toruluu ?
Milline on lühike luu käsnluu ?
Mis vahe on lühikesel ja lameluul plaatluu ?
Mis iseloomustab segaluud?
Mis asi on periost luuümbris ?
Mille poolest on periost rikas?
Mis on osteoblastid ?
Kus asuvad osteoblastid?
Milleks on vaja luuümbrist?
Mille poolest on oluline punane luuüdi?
Millest koosneb lihas?
Mille ümber on perimüüsium?
Mille ümber on endomüüsium?
Millest koosneb motoorne ühik?
Kust algavad alfa-motoneuronid?
Kus lõpevad alfa-motoneuronite aksonid?
Mis kiirendab erutuse levikut närviraku aksonis?
Mis on kõige väiksem kontraktiilne üksus?

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sslj Õppematerjali autor

lihased ja närvi-lihasaparaadi füsioloogia, närvisüsteem, aktsioonipotentsiaal

aktsioonipotentsiaal närvid lihased närvisüsteem lihaskiud seljaaju peaajunärv suuraju

Kasutatud allikad

https://www.youtube.com/watch?v=X4u

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused närvisüsteemi kohta

1. Mis on närvisüsteemi üldine ülesanne? Reguleerib kogu organismi tegevust. Annab käsklusi kõikidele elunditele ja võtab vastu infot nii sise- kui ka väliskeskkonnas. (Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvate tingimustele, mille inimene viibib) 2. Kust saab närvisüsteem informatsiooni? Nii sise- kui väliskeskkonnast (Närvi impulsside kaudu e. retseptorid) 3. Millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Somaatiline ja autonoomne e. vegetatiivne (tahtele alluv ja tahtele mitte alluv) 4. Millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem 5. Millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne (autonoomne) NS? Sümpaatiline ja parasümpaatiline 6

Inimese anatoomia

docx

Anatoomia KT

Neerupealis Kõhunääre neer Munasari( naisel) Munand( mehel) 50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile

Bioloogia

docx

Anatoomia konspekt

alalõuanärv(seganärv innerveerib alalõua ja oimu piirkonda, keelt ning alumisi hambaid, motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid). Hoiab hamba ainevahetust. Ohtlik värk. Selleks, et närida, on ka üks osa motoorne. VI eemaldajanärv (motoorne) võimaldab meil kõrvale vaadata innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast. VII näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) nägusid saab teha, näo miimilised lihased ja osaliselt ka kaelalihased. VIII esiku-teonärv (sensoorne) või tasakaalu-kuulmisnärv kaksiksensoorne jaguneb esiku- ja teonärviks. Registreeritakse keha tasakaalu; teos paikneb kuulmiselund, kuulmine ja tasakaal kulgevad rahumeeli seotud sisekõrvaga IX keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab

Anatoomia

docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

XI lisanärv on motoorne. Toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele; XII keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt keskkonnas toimuvatale muutustele.(ei allu inimese tahtele). Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Vegetatiivse NS keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis, hoiab organismi pinges. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom

Anatoomia

doc

Regulatsioonimehhanismid anatoomias

VII. Näonärv motoorne, innerveerib näolihaseid VIII. Esikuteonärv sensoorne, kuulmine + tasakaal IX. Keeleneelunärv seganärv, keele tagaosa limaskest + tagab maitsetundlikkuse X. Uitnärv seganärv, juhib enamike siseelundite tööd XI. Lisanärv motoorne, toimib peapööraja- ja trapetslihastele XII. Keelealune närv motoorne, keele juure lihased 24. Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt kk toimuvatale muutustele. Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 25. Sümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Sümpaatilise NS keskused paiknevad seljaaju hallaines. Eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluu osa. a) Kaela ganglionidest lähtuvad harud

Anatoomia

doc

Anatoomia (regulatsioonimehhanismid , närvisüsteem, meeleelundid)

Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised

Anatoomia

doc

Anatoomia KOGU konspekt

 lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames  närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid)

Bioloogia