isiklikule poliitilisele, vaimsele, sotsiaalmajanduslikule ja hariduslikule kogemusele. Nad rakendavad neid faktoreid, et arendada oma teooriaid ja mõistete ning kontseptsioonide definitsioone, et selgitada iga teooriat. Metaparadigmad: Puu juured Neli juurtena esitatud metaparadigmat, mis on Elava Puu okstena kirjeldatud, on inimene, keskkond, tervis ja õendusabi. Kuna need on kõige laialdasemalt kasutatud ja aktsepteeritud metaparadigmad õenduses, käib koolkondade vahel debatt, kas on olemas veelgi enam sobivaid termineid, mis õendust veel paremini 1 esindaksid. Mõned õendusmudelid väljendavad väga selgelt neid nelja metaparadigmat, aga teistes võivad need olla väljendatud ebaselgelt. Metaparadigmad esindavad õenduse üldlevinud põhimõtteid. Need põhimõtted on eriala poolt heaks kiidetud ja loovad erialale unikaalsed piirid
Nurse- nutrix- toitev ema Sõna ,,nurse" esmakordselt kasutusel Inglismaal 13. saj- naine, kes hooldas võõrast last Al 16. saj ,,nurse" - isik, peamiselt naissoost, kes hooldas haigeid Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja medits tegevuste teostamine Termin ,,õendus" Eestis kasutusel alates 1996 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni ajalugu Lahutada õenduse ajalugu meditsiini ajaloost on võimatu Kas õendus algab Florence Nightingale ajastust? 1943 defineeris Davidson arstiteadust läbi nelja tsükli- primitiivne, renessansiaegne, apteegiperiood ja moderne Õenduse arengus samad tsüklid, va apteegiperiood ,,Õendus on kui nurgakivi arstiteaduse alusmüüris" (Davidson) Õendus kui vanim kunst ja noorim amet Õendus on osa kultuurist ja sotsiaalsete muutuste vältimatu osa ja kohati ka käivitaja Õenduse ajalugu on üks frustratisooni,
õenduskool ühendriikides. Ta on olnud ka Tervise Uurimise Keskuse direktor ning osalenud erinevates uurimustes, mis on seotud erikultuuridega. Seoses kasvava huvi mitmekultuurilise õenduse vastu, on Leininger andnud palju loenguid, korraldanud konverentse ning avanud õpikodasid USAs, Kanadas, Euroopas, Aasias ja Vaikse ookeani saartel. Leininger on kogunud kuulsust oma kirjutiste, uuringute, loengute ja konverentsidega. Olles hõivatud õenduses, on leidnud ta ka aega, et õpetada antropoloogiat ning teinud uurimusi selles vallas. Ta on üks vähestest õdedest, kes on panustanud mõlemasse alasse ühepalju. Leininger on avaldanud ning toimetanud 28 raamatut, üle 265 artikli ja teinud uurimusi mitmekultuurilise õenduse, inimeste hoolduse ning teiste õendus teemade kohta, samuti on ta saanud palju auhindu. Ta on tuntud kui üks produktiivsemaid autoreid õenduses, pakkudes uusi õendusideid, et arendada õendust kui
Hoolivat suhtumist on edasi antud põlvest põlve. [4] Viimaseks õenduse keskseks mõisteks on „õendus“. Nightinagle defineeris õendust kui erinevat tegevust meditsiinist ja õenduse eesmärgiks on panna patsient võimalikult heasse seisukorda, et loodus saaks tegutseda. Õendus on tegevus, mis edendab tervist, mis toimuvad igas hooldamise olukorras. Neid võib teha igaüks. [7] Peplau seevastu selgitab, et õendus tegevus on raviv, sest see on tervendamise kunst, aidates patsienti, kes on haige või vajab arstiabi. Samuti on see ka inimestevaheline protsess, kellel on ühine eesmärk. [3] Erinevalt Nightinagle definitsioonist, on Hendersoni arust õendus ja meditsiin samaväärsed. Õendus on eriala, kus kasutatakse hindamist, diagnoose, ravi planeerimist, ning inimese hoolde sekkumist. Õe roll ning vastutus ühiskonnas on väga tähtsal kohal. Õdedelt oodatakse üha enam
Dorothy Orem'i enesehoolduseteooria Dorothea Orem'i eluloost: · D. Orem sündis USAs Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. · Orem'i õenduskarjäär algas Providence Haigla Õenduse Koolis, Washingtonis, kus ta sai diplomi õenduses 1930ndate aastate alguses. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis, mille ta lõpetas 1939. aastal ja täiendas oma diplomit samas koolis 1945. aastal. · Orem sai oma esimesed õe töö kogemused aastast 1940, töötades operatsioonitoa õena. Edasi ka eraõena kodudes, haiglaõena täiskasvanute ja laste osakondades. Samuti on ta töötanud erakorralise meditsiini osakonnas ning olnud ka bioloogiateaduste õpetaja. · Aastatel 19401949 oli Orem Providence
Teema kuulub õendus-hooldus valdkonda. - Kas on kirjeldatud teema aktuaalsust õenduse aspektist? Uuringus/artiklis on oluliseks teemaks õdede ja patsientide suhe. Patsientide kaasamine nende ravisse. Kas uurimisprobleem või uurimisküsimused on selgelt sõnastatud? Uurimisprobleem on selgelt sõnastatud. Kas uurimisprobleem on õendusele märkimisväärselt oluline? Kuna väga palju on hooldusravi patsiente, siis teema on oluline, et sellega tegeleda. Kasu saab nii õendus kui ka hoolealused. Kas töö eesmärk on selgelt sõnastatud? Uuringu eesmärk oli uurida õdede arvamusi õendusabi patsientide osaluse kohta. Selle uuringu eesmärgiks oli uurida õdede arusaamist patsiendi osalusest ning selle takistusi ja abistajaid. Kas põhimõisted on defineeritud? Peavad olema täitsa eraldi välja toodud. 1.Suhtlemine 2.Õde-patsient 3.Õdede hooldus 4.Patsiendi kaasamine, patsientide osalemine, patsientide ohutus 5.Patsientide ohutus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER Tartu 2018 Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6 1 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU Patricia Benner on sündinu
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ÕENDUSTEOREETIKUTE ÕENDUSE KESKSED MÕISTED 2.1. Keskkond Üks laiemaid mõisteid õenduse aluses on keskkond. Henderson ja Nightingale käsitlevad enda
Kõik kommentaarid