Põletused (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

52

doc

PÕLETUS

PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb:  termiline põletus;  keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit);  elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel;  elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui

Meditsiin

37

pdf

Esmaabi

17 ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas PÕLETUS Põletus on kõrge temperatuuri poolt tekitatud kudede kahjustus. Sarnaseid kahjustusi tekitavad ka elektrivool, elektromagnetkiirgus (päike, solaarium) ja kemikaalid. Koekahjustuse sügavus sõltub toimeajast, kontakttemperatuurist, esmaabi kiirusest ning selle adekvaatsusest. NB! Põletuskahjustus süveneb senikaua kuni kudede temperatuur on enam kui 44°C. Ohtlikuks võib kujuneda ka põletuse puhune organismi vedelikukadu (turse ja villide tekke foonil). Põletushaavad jaotatakse: • Pindmised põletused (punetus, väikese villiline põletus) - haavapinnad on niisked, säilinud on puutetundlikkus • Sügavad põletused (suure villiline põletus, naha värvi muutused) - haavapinnad on kuivad, puudub naha tundlikkus Põletuse käsitlus: • Kiire jahutamine 30 minuti vältel 18-20-kraadise veega o Eemalda riided enne jahutamist o NB

Kategoriseerimata

37

pdf

Esmaabi

17 ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas PÕLETUS Põletus on kõrge temperatuuri poolt tekitatud kudede kahjustus. Sarnaseid kahjustusi tekitavad ka elektrivool, elektromagnetkiirgus (päike, solaarium) ja kemikaalid. Koekahjustuse sügavus sõltub toimeajast, kontakttemperatuurist, esmaabi kiirusest ning selle adekvaatsusest. NB! Põletuskahjustus süveneb senikaua kuni kudede temperatuur on enam kui 44°C. Ohtlikuks võib kujuneda ka põletuse puhune organismi vedelikukadu (turse ja villide tekke foonil). Põletushaavad jaotatakse: • Pindmised põletused (punetus, väikese villiline põletus) - haavapinnad on niisked, säilinud on puutetundlikkus • Sügavad põletused (suure villiline põletus, naha värvi muutused) - haavapinnad on kuivad, puudub naha tundlikkus Põletuse käsitlus: • Kiire jahutamine 30 minuti vältel 18-20-kraadise veega o Eemalda riided enne jahutamist o NB

Kategoriseerimata

39

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

(trauma korral) · Teadvus? Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool

Esmaabi

33

pdf

Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jms toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata, enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrivoolu kahjustav füüsiline toime - lihaste krambid, hingamise lakkamine, südame seiskumine, südame vatsakeste fibrillatsioon, luumurrud, haavandid, põletused. Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. I aste - lihaste krambid teadvuse kaotuseta II aste - lihatse krambid teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm  ● Tee kindlaks kannatanute arv ● Lülita elektrivool välja ● Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest

Kategoriseerimata

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................

Esmaabi

37

pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

5 minutit 3. Kuidas tegutseda, kui leiad elumärkideta inimese? Hingamisteede vabastamine; Hingamisfunktsioonide kontrollimine ja kunstlik hingamine; Vereringe taastamine; Külili püsiasend 4. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine 5. Mis on soovituslik kunstliku hingamise ja südame kaudse massaaži vahekord elustamisel? Elustamise rütm on 2:30 s.t. 30 kaudse südamemassaaži vajutuse järel tehakse kaks puhumist. 6. Mida teen kuumavee põletuse puhul? Eemalda kiiresti riided põletuse kohalt, siis jahuta keha (kasuta vajadusel leiget vett); Jahuta kiiresti nahka jaheda veega. Vesi ei tohi olla jäine, eriti kui põletuskahjustus on suurematel pindadel. Võib kaasuda alajahtumine. Isegi lühikese viivitamise tulemuson see, et pindmine põletus muutub sügavamaks.; Põletuse parim esmaabivahend on burn-shield geel. See vähendab kiiresti valu ja täiendava põletuskahjustuse teket. ; Ära pane suurele põletusele

Kategoriseerimata

192

pdf

Riigikaitse õpik

......143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...........................................................................................................147 Külmumine ja alajahtumine ..........................................................................148 Elektriõnnetused ..............................................................................................149 Kuumarabandus ja kuumakurnatus .............................................................149 Võõrkeha silmas ...........................

Riigiõpetus

Kommentaarid (0)