VÕLAÕIGUS Võlasuhte tekkimine lepingust VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. ( nt lepingueelsed läbirääkimised) Lepingueelsed võlasuhted ● lepingueelsed läbirääkimised ● eelleping ● lepingueelsete võlasuhete subjektid: - läbirääkimisi pidavad isikud - muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud Läbirääkimistest tekkivad kohustused: 1. üldine kohustus käituda heas usus 2. üldine kaitsekohustus 3. teatamiskohustus (vt ka § 14¹) 4. tõeste andmete esitamise kohustus 5. konfidentsiaalsuskohustus ● kohustuse rikkumise korral - lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo) Eelleping (§ 33): (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •
Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasu
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 regu
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ
Kõik kommentaarid