Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma
tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. 1.1 Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused. Mikroökonoomiline lähenemisviis lähtub üksiksubjektist, käsitlus algab üksikust majandussubjektist nende otsuste koosmõjul formuleeruvad majandusprotsesside üldised seaduspärasused. Liigub üksikult üldisele. Keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Mikroökonoomikas rakendab majandussubjekt optimaalsusprintsiipi. Makroökonoomiline käsitlusviis vaatleb tervikuna rahvamajanduse tulemuslikkust, tegeleb
· mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19. sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani; · koostegevusteooria (struktuuriökonoomika ja institutsiooniökonoomika) said alguse 20. sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on ühise eelarve ja ühiste majandusotsustega inimeste grupp.
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõ
1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis. Mikroökonoomikas vaadeldakse üksikut majandussubjekti (indiviidi, majapidamist, ettevõtet) ning nende otsustusprotsessi. Makroökonoomikas võetakse majandust agregeerituna (kui kokku liidetuna): kui palju toodetakse kokku, milline on üldine hinnatase, kui palju on majanduses töötuid, kui suur riigivõlg või riigieelarve. Samuti uuritakse seoseid agregaatide
MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides
Kõik kommentaarid