Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias?
  • Miks kaasatakse esialgsesse analüüsi vaid kaks hüvist?
  • Mida näitab eelarvejoone tõus?
  • Mille poolest erinevad kardinaalne ja ordinaalne kasulikkusteooria?
  • Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus?
  • Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt?
  • Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele?
  • Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised?
  • Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust?
  • Mida väiksem hind seda suurem nõudlus 10 Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust?
  • Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt?
  • Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus?
  • Kuidas tekib tarbija hinnavaru?
  • Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias?
  • Kuidas liigitatakse tootmistegureid?
  • Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi?
  • Mida näitab samakulujoone tõus?
  • Mida näitab samatoodangukõvera tõus?
  • Kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra et säiliks sama toodangumaht 6 Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt?
  • Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud ?
  • Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi?
  • Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver?
  • Kui hind ületab keskmist muutuvkulu 10 Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver?
  • Kuidas kujuneb ettevõtete pakkumiste põhjal turupakkumine?
  • Kuidas tekib tootja hinnavaru?
  • Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist?
  • Kuid see ei ole kasulik kummalegi sest kannatavad tasuvus ja kvaliteet 1 Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused?
  • Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis?
  • Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral?
  • Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid?
  • Mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna 5 Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid?
  • Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral?
  • Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid?
  • Milliseid turuvorme on võimalik eristada?
  • Mille poolest erineb monopol konkurentsist?
  • Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral?
  • Mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed Tasakaaluhinna määrab tarbijate käitumine 11 Mille poolest erinevad monopoli tasakaaluhind ja -kogus tasakaaluhinnast ning -kogusest konkurentsi korral?
  • Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurentsiga ja millal mitte?
  • Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised?
  • Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda ?
  • Kui ühe osaleja eelistamine 1 Miks tõusetub küsimus üldise tasakaalu võimalikkusest?
  • Mis määrab Edgeworthi kasti mõõtmed?
  • Kuidas leida Pareto-efektiivsed jaotused Edgeworthi kastis?
  • Kuidas leida ühene tasakaalupunkt hüviste jaotust majapidamiste vahel kirjeldavas Edgeworthi kastis?
  • Kuidas leida ühene tasakaalupunkt ressursijaotust hüviste tootmise vahel kirjeldavas Edgeworthi kastis?
  • Kui majapidamise käitumisprintsiip kõigi hüviste täielikud turud 7 Milleks on vajalik ümberjaotus?
  • Kuidas on seotud tootmisvõimaluste piiri kirjeldav joonis ja hüviste jaotust kirjeldav Edgeworthi kast?
  • Mille jaotust kahe tarbija vahel võib kirjeldada Edgeworthi kastiga 9 Kuidas leida globaalne heaolumaksimum?
  • Kui ühe osaleja eelistamine 10 Miks on vaja valitsuse sekkumist turumajandusse?

Lõik failist

2. Majapidamisteooria

Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel , kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piir­kasu­­likkus – täiendava hüviseühiku
Vasakule Paremale
Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #1 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #2 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #3 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #4 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #5 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #6 Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor
* majapidamisteooria
* firmateooria
* turutasakaalu kujunemine ja turutõrked
* konkurentsimajanduse üldine tasakaal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
15
doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ­ ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias

Majandus
thumbnail
4
doc

Sissejuhatus majandusteooriasse, mõisted

Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma

Majandus
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. 1.1 Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused. Mikroökonoomiline lähenemisviis lähtub üksiksubjektist, käsitlus algab üksikust majandussubjektist ­ nende otsuste koosmõjul formuleeruvad majandusprotsesside üldised seaduspärasused. Liigub üksikult üldisele. Keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Mikroökonoomikas rakendab majandussubjekt optimaalsusprintsiipi. Makroökonoomiline käsitlusviis vaatleb tervikuna rahvamajanduse tulemuslikkust, tegeleb

Õigus
thumbnail
15
doc

Sissejuhatus majandusteooriasse

· mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19. sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani; · koostegevusteooria (struktuuriökonoomika ja institutsiooniökonoomika) said alguse 20. sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika ­ püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine ­ inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on ühise eelarve ja ühiste majandusotsustega inimeste grupp.

Majandus
thumbnail
6
docx

Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012

Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõ

Ettevõtluskeskkond
thumbnail
64
docx

Majandusteooria alused kontrolltöö vastused

1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis. Mikroökonoomikas vaadeldakse üksikut majandussubjekti (indiviidi, majapidamist, ettevõtet) ning nende otsustusprotsessi. Makroökonoomikas võetakse majandust agregeerituna (kui kokku liidetuna): kui palju toodetakse kokku, milline on üldine hinnatase, kui palju on majanduses töötuid, kui suur riigivõlg või riigieelarve. Samuti uuritakse seoseid agregaatide

Majandusteaduse alused
thumbnail
19
docx

MIKROÖKONOOMIKA

MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR  Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA  Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks  Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul?  Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust  Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides

Majandus (mikro ja makroökonoomika)




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun