Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti keele kujunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks keel muutub?
Vasakule Paremale
Eesti keele kujunemine #1 Eesti keele kujunemine #2 Eesti keele kujunemine #3 Eesti keele kujunemine #4 Eesti keele kujunemine #5 Eesti keele kujunemine #6 Eesti keele kujunemine #7 Eesti keele kujunemine #8 Eesti keele kujunemine #9 Eesti keele kujunemine #10 Eesti keele kujunemine #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Franko17 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
ppt

Eesti keele kujunemine

teie ei tule te ette tule nemad ei tule he eivät tule · Vältevaheldus on omane eesti keelele · Teistes läänemere soome keeltes see puudub · Nendel sõnade on tüvi mõnes vormis III ja mõnes vormis II vältes (selle kooli:seda kooli) · Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul Uuseesti keel Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal Võttis täieliku kuju kirjakeel Keelekasutus muutus ühtlasemaks Keel on stabiilne- viimase 400 aasta jooksul pole keeles enam väga suuri ja põhjapanevaid muutusi esinenud Suurim muutus on kaasaütleva käände kujunemine 20. sajandi alguses võeti kasutusele olev kääne, i-ülivõrre ja i-mitmus Eesti keele sotsioperioodid Muinasaeg ­ eesti keel oli ainuke suhtlus keel Kujunesid välja eesti keele põhimurded Kirjakeel puudus Orduaeg ­ algas 13. sajandil Lihtrahvas rääkis eesti keelt

Eesti keel
thumbnail
28
docx

Eesti keele ajalugu

kasutuspiirangud: põhjustaja ei pea olema elus ega aktiivne, tagajärg ei pea olema positiivseks hinnatav. Kujunenud grammatikaüksused võivad edasi grammatikaliseeruda ehk regrammatikaliseeruda: nende ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD. Õ tekkimise põhitingimus: kui esimeses silbis e ja taga a. Õ sündis esisilpi varasema e ja o asemele

Eesti keele ajalugu
thumbnail
38
docx

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks:  ... – 1200  13. – 15. sajand  16. – 18.

Eesti keele ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti keele lugu

(3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte eesti keele sotsioperioodi (perioodi nimi, aeg, paar lauset iseloomustuseks). Ajastu, mille jooksul ühiskondlikud suhted mingis piirkonnas on suhteliselt stabiilsed. Muinasaeg- esimene sotsioperiood, kestis 13.sajandini. Eesti keel piirkonna ainus suhtluskeel, kujunesid eesti keele põhimurded, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil. Üleilmastumise aeg- Algas taasiseseisvumisega ja kestab siiani. Vabariigi ainus ametlik keel, vene keel kasutusel, tõuseb inglise keel ja suuremates linnades ka soome keel, ek uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 5. Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos? Esimestest kirjapanekutest kuni1680 – Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapä.)

Eesti keel
thumbnail
19
docx

Eesti keele allkeeled

sajandil Hääbumise põhjused: · dialekt on seotud lokaalse kultuuri ia identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga · dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui kultuur ja ühiskond diferentseerub, diferentseerub ka keel · moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku tekstiga, normikeelega (teadus, asjaajamine jms). See toob murdesse laenud normikeelest · kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Eestis kirjakeele normingud kinnistuvad 1930. aastateks · inimeste liikuvuse suureneb ja kitsamad dialektid segunevad · sotsiaalne diferentseerumine ja sotsiaalne mobiilsus, mis soodustab talupja laste muutumist tööliseks, haritlaseks jne. · teadlik murrete hävitamine või allasurumine 3.1. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine) SL kaks mahtu: 1

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Eesti keele mõisted

käändelõpuks või mõneks muuks tunnuseks. Kaasaütlev kääne kujunes eesti keeles. Analoogiamuutus keeles * muutus, mille tagajärjel liiga keeruline reegel lihtsustub mingi lihtsa reegli eeskujul. Eitussõna ei ja vältevaheldus kujunesid eesti keeles. 9 sotsioperioodi: 1) Muinasaeg(kuni 1200) eesti keel oli piirkonna ainus suhtluskeel, keelekontaktid esinesid piirialadel seoses kaubanduse ja sõjandusega, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil. 2) Orduaeg(1200-1550) tänu ristiusustamisele rääkis eestis lihtrahvas eesti keelt, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. 3)Rootsi aeg(1550-1700) eesti keel oli endiselt alamklassi keel, alamsaksa keele kõrvale tekkis piiblikeelena ülemsaksa keel ja administratsioonikeelena rootsi keel. Ladina keele osatähtsus kahanes.

Eesti keel
thumbnail
3
rtf

Eesti keele areng ja kirjakeele kujunemine + murded

Ka gümnaasiumi osaline muutmine inglise keeleks oleks suur viga, kuigi looks õpilastele paremad võimalused välismaa kõrgkoolides edasiõppimiseks. Nad kaotaksid in6glise keeles õppides võime neis ainetes emakeeles mõelda ja arutada. Tulemuseks olekski see, et eesti keel kaotaks osa kasutusvaldkondadest ja muutuks seeläbi vaesemaks. 9. Miks on vajalik arenenud kirjakeele olemasolu? Arenenud kirjakeel on keele püsimajäämisel väga oluline tegur. Kui on olemas kirjakeel siis on võimalik trükkida raamatuid, anda haridust ja korraldada ühiskonna elu. 10. Milliste erialade esindajatele võime olla tänulikud eesti kirjakeele kujunemise eest? Kirjakeele tekkimine on saanud teoks tänu paljudele inimestele kiriku õpetajatele, keeleteadlastele, kirjanikele ja teiste haritlaste sihipärase keelekorralduse tulemusel. 11. Millal hakati eesti keeles raamatuid kirjutama ja eesti keelt arendama?Eesti keele arendamine algas 16. sajandil, 17. sajandil

Eesti keel
thumbnail
130
ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid • Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a) • Põhjaeesti hõimukeel (0−1200 m.a.j) • Põhja- ja lõunaeesti (tallinna ja tartu) kirjakeel (1500−1900) • Eesti kirja- ja ühiskeel (1900) • Lõunaeesti kirjakeele taassünd võru kirjakeelena (1989) Läänemeresoome algkeel Läänemeresoome lõunarühma hõimukeeled/murded lõunaeesti põhjaeesti (ugala) maamurre sakala ugandi südaeesti vaia kirde-

Eesti keele ajalugu



Lisainfo

II EESTI KEELE LUGU
Eesti keele kujunemine


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun