10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 50 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mirell Põlma
Õppematerjali autor
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid suhteliselt püsivaid kog
jaa - (punkt sõna ees) sõna on lausutud sisse hingates (kui mitu sõna järjest lausutakse sisse hingates, siis panna punkt iga sõna ette: .tipa .tapa .tipa .tapa) .nff - nuuksumine .nhh - ninaga tõmbamine sissepoole hh - häälekas väljahingamine sõna lõpul olev tugev väljahingamine ja õhkamine märgitakse =h abil: tule=h, tule=hh Kokutamine · kokutused ja silphaaval hääldamine märgitakse sidekriipsuga: · k-k-k-kui, tu-le-ma Litereeritud teksti näide H: no: tädi va- `said mi[dagi] V: [`tädi] Maali käis `alevis=ja ja `tead tädi Maali unustas vaata`mata. aga ma `elistasin selle `kaupmele=ja tema `ütles=et tema (.) et `nisukseid nagu: tead need vanad `Põhjala pehmed kummikud= H: =jah V: et `neid enam ei `ole, (.) H: ah[ah] V: < [a]ga: temal on: > tähendab on need `päris pika säärega, (.) H: ahah= V: =ja on `lühikese säärega, H: ahah= V: =on nisukesed aga need=ta=üts ta=ei=`ole `kõvad et nad
kool nimi klass LOOMADE POPULATSIOONI PROBLEEMID EESTI METSADES Referaat Juhendaja õpetaja koht Sisukord Sisukord ...............................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 1. Eesti metsadest üldiselt ....................................................................................................4 2. Sõralised ..........................................................................................................................5 2.1. Euroopa punahirv...................................................................................................... 5 2.2. Põdr
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus....................................................................16 9. L
tagasi töölt ära tulnud. Tal oli siis klahvidega telefon ja ta ei osta elu sees nutti, ma ütlen, kui ta näeb seda hinda. Ta ei osta iialgi. (Intervjuu 2) Puuduvad oskused Mari: Indrek on üldse, no mina ei tea, tema võib-olla oskab ainult helistada ja natukene võibolla natukene arvutis. Mare oskab isegi võib-olla rohkem teha. Aga midagi nad pangaasju pusivad ja teevad vist, eksole. (Intervjuu 2) 4. Avatud kodeerimine KATEGOORIA: NUTIVAHENDI POSITIIVSED KÜLJED KOOD TSITAAT/LAUSE Turvatunne Jüri: Aga tänapäeval me kumbki ei julge välja minna jalutama ka, kui ei ole kaasas. (Intervjuu 2) Mari: Jah, see on küll, et see telefon on tekitanud turvatunde, et. Õhtuti ka, et kui teed ringi, siis ei taha seda kaasa võtta, see on nii raske, võti on taskus ja
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4
linnaga, kirjaliku teksti, normikeelega, siis see toob murdesse laenud normikeelest. Kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Inimeste liikuvus suureneb ja väiksemad dialektid segunevad teistega. Toimub mingil määral ka teadlik murrete hävitamine ja allasurumine. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine Sotsiolingvistika laias mõttes on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid, aga kitsas mõttes on distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist. Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui uuritakse murdekeeli. William Labovi sotsiolingvistika eesmärgiks leida tegurid sotsiaalses siuatsioonis , mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid ning mõista keelevalikuid, mis toimuvad praegu. Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt, aga Labov ütles et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid.
See on meie seisukoht. Sieg heil! Naerab Ma kontrollin seda muide isiklikult. HIRMUS ANTS Tead, me võiks su siinsamas hoiatuseks teistele pättidele, kes oma kirsasaabastega mu kodumaa on täis sitanud, maha lasta. Aga me ei tee seda. NIKOLAI Kardate või? HIRMUS ANTS Ei karda. NIKOLAI No mis te siis teete? HIRMUS ANTS Mitte midagi. Näed, elame edasi, joome õlut, mängime pilli. NIKOLAI Varsti tantsite kasatšokki! HIRMUS ANTS Ahah, esimene samm pidi vist teie tantsul selline olema. Paneb hea paugu jalaga perse. Me veel näeme ja siis vaatame, kes on kes. Mine nüüd minema, enne kui ma vihaseks saan. NIKOLAI Need, kes esinevad, pekstakse jalgadega nägudesse. KÕIK! HIRMUS ANTS Lase jalga. Me veel näeme, Boriss. Lahkuvad 3. stseen Teeme hävituspataljoni Nikolai, sm Lumi, sm Solk, sm Kuul Suur ruum. Täielik segadus. Häving. Kaltsud, paberid toimikud. Pildid viltu jne. Palju igasugu putukaid. Käib metsik kirbujaht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid