Hügieenioludest ja argikultuurist (0)

HÜGIEENIOLUDEST JA ARGIKULTUURIST
Hügieeniolud 20. sajandi alguses olid kehvad, suurel määral oli hügieen isegi olematu. Hügieenikombed on kaasaegses maailmas ühed silmatorkavamad grupitunnused . Öeldakse, et pestud inimesed kuuluvad kultuursesse ja valgustatud Läände, räpasevõitu rahvad pimedasse idasse. Talupojad ei hoolinud puhtusekultusest ega hügieenireeglitest, nad isegi ei teadnud sellistest asjadest midagi. Euroopaliku ja kodanliku kultuuri juurde kuulusid hügieenireeglid juba 20. sajandi algul.
Tegelikult ei teata siiani päris täpselt, kuidas inimesed kunagi elasid. See, mis meie jaoks on praegu kõige tavalisem , ei pruugi tähendada sedasama kusagil mujal kellegi teise jaoks. Tuleb meeles pidada tõsiasja, et asjade tähendus muutub mitte ainult ruumis, vaid ka ajas ning sõltuvalt sotsiaalsest keskkonnast. Kõige enesestmõistetavamad ja tavalisemad asjad sisaldavad paradoksaalsel kombel sageli väga olulist teavet kultuuri põhialuste kohta.
Puhtus ei ole paljude kultuuride jaoks oluline mitte kui asi, vaid kui osa elulaadist. Lääne kultuurides on puhtusel sageli ainult esteetiline või moraalne väärtus, kuigi seda põhjendatakse hügieeniga. Mustuse põhiolemus seisneb selles, et tegemist on asjaga, mis pole omal kohal, vaid see on miski, mis ei sobi sinna, kus ta on. Räpakust märgatakse siis, kui miski on hälbinud talle ettenähtud kohast vastavas kultuuris. Näiteks nagu mulda ja pori ei sallita