Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika I kodune töö TKTK (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega võib traati üles tõmmata ilma et ta katkeks?
  • Kui suur oli kivi algkiirus?

Lõik failist


Edited with the trial version of 
Foxit Advanced PDF Editor

To remove this notice, visit :
www.foxitsoftware.com/ shopping

Füüsika I kodune töö
Ülesanne 1
Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s  jooksul. Kui kõrge oli keha
maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit.
t1
m
:= 5s
a := g = 9.807 2s
t2 := 10s
v0 := 0
2
a⋅t
Paneme  kirja liikumisvõrrandi:
x(t) x0 + v0⋅t + 2
Leiame keha algkõrguse, arvestades, et keha ligub ülespoole  kiirendusega  g. Kuna meie
arvutustes ei ole liikumise suund oluline, kui arvestame seda  hilisemates  arvutustes, siis võib
valida algkoordinaadiks  x0 := 0.
Kuna ka  algkiirus  on 0, siis saame lihtsustatud võrrandiks:
2
a⋅t
x(t) :=
2
Keha algkõrguse leiame arvutades liikumisvõrrandi järgi keha koordinaadi ajahetkel t.2:
x t
( 2) = 490.332 m
Keha kõrguse 5s langemise järel leiame:
x t
( 1) = 122.583 m
Vasakule Paremale
Füüsika I kodune töö TKTK #1 Füüsika I kodune töö TKTK #2 Füüsika I kodune töö TKTK #3 Füüsika I kodune töö TKTK #4 Füüsika I kodune töö TKTK #5 Füüsika I kodune töö TKTK #6 Füüsika I kodune töö TKTK #7 Füüsika I kodune töö TKTK #8 Füüsika I kodune töö TKTK #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

TTK Füüsika 1 kodutöö

FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel

Masinatehnika
thumbnail
22
doc

Füüsika 1 Kodutöö 1

xxxxxxx Füüsika 1 Kodutöö ülesanded Õppeaines: Füüsika 1 Trantsporditeaduskond Õpperühm: xxxxx Juhendaja : Peeter Otsnik Tallinn 2014 Füüsika 1 Ül. 1 Antud x = 10 – 2t + t3 t=2s r=4m Leida a(kogu) = ? Lahendus: a(n) = v2 / r v = x(t)’ v(x) = (10 – 2t + t3)’ = -2 + 3t2 v(t=2)= 1-2 + 2*22 = 10 m/s a(n) = 102 / 4 = 25 m/s2 a(t) = (v)’ a(t)= (-2 + 3t2)’ = 6t a(t=2) = 6*2 = 12 m/s2 a(kogu)2 = a(n)2 + a(t)2 = 252 + 122 = 769 a(kogu) = 27,7 m/s2 Vastus. Kogukiirendus ajamomendil t = 2 s on 27,7 m/s2. Ül. 2 Antud y0 = 2 m x0 = 7 m Leida v(alg) = ? v(lõp) = ? Lahendus: Leiame aja t Vaatleme vertikaalliikumist

Füüsika
thumbnail
45
docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

18. Reaktiivliikumine. Tuleneb Newtoni III seadusest. Keha liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. Nt rakett. p=Mv (p liikumishulk,m osakeste kogumass, V väljumise kiirus); p´=Mv(M raketi kogumass; v raketi kiirus). 6 Ehk p = -p´ ja mV = - Mv (väljapaiskuvad heitgaasid ja rakett liiguvad vastassuundades) Töö, võimsus, energia 19. Mehaaniline töö A (def., valem, valemianalüüs). Kehale nihke ⃗s suunas mõjuva jõu ⃗ F ja nihke suuruse (skalaar) korrutis. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Valem: A=⃗ F ∙ ⃗s =F ∙ s ∙ cosα ∙ Positiivne ¿ Kus, A- töö(J) ∙ Negatiivne ¿

Füüsika
thumbnail
50
docx

Füüsika eksamiks kordamine

2 välisjõud F ¿ ¿1 v ¿ F2 v ¿ ¿ ¿⃗ p1+ ⃗ ⃗ p 2=⃗ p0 +⃗ p 0 + (⏟⃗F 2,1+ ⃗ F 1,2 ) dt +¿ 1 2 vastassuunalised =0 19. Mis on töö ja võimsus? Kuidas leida kogutöö, keskmine võimsus ja hetkvõimsus. Jõu F mõjul teel pikkusega s iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Kogutöö: nihe 2 F ∙ d r⏞⃗ ; Akogu =∫ ⃗ dA=⃗ F ∙ d r⃗ 1 dA A ⃗ F ∙ d ⃗r ⃗

Füüsika
thumbnail
37
pdf

DYNAAMIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

Kategoriseerimata
thumbnail
34
docx

Füüsika eksami konspekt

tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k – jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ –hõõrdetegur 10,* Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena.

Füüsika
thumbnail
30
docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. ⃗a =2( c ω ⃗ ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a x c 10.Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena.

Füüsika
thumbnail
7
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Valemid

∆ p1=−∆ p2⇛ ∆ p1 + ∆ p2 =0 Töö Mõisted: jõud F, läbitud teepikkus ∆x Töö: W =F S ∆ x W =F ∆ xcos α Ühik: J, N⋅m Mehaaniline energia Mõisted: mehaaniline enegia E, kineetiline energia Ek , potentsiaalne energia E p Mehaaniline energia: E=Ek + E p mv 2 Kineetiline energia: Ek = 2 E Potentsiaalne energia: p =mgh Ühik: J Võimsus Mõisted: võimsus P, töö W, aeg t, jõud F, teepikkus ∆x, kiirus v W F∆ x ∆x Võimsus: P= = =F =Fv t t t Ühik: W Võnkumine Mõisted: aeg t, võngete arv N, periood T, sagedus f t Periood: T = N 1 N Sagedus: f = = T t Ühik: Hz ( 1s ) 2π rad Nurk- e. ringsagedus: ω= =2 π f Ühik:

Keskkonafüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun