10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jop
Õppematerjali autor
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias
Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olema
võidab siis on rahu- tuumarelvad) Klassikaline liberalism (Immanueal Kant)- Kant- saksa filsosoof „Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi. Uusliberalism- fookus on RV tasemel. Leidis, et tuleb arendada suhteid kaubanduses, et tekitada kompleksne vastastikune sõltuvus. Sostsioloogiline liberalism- oluline on milline on riik (riigid pole mustad kastid) rahvusvahelised suhted akadeemilise distsipliinina tegeleb nii valitsustevaheliste suhete, kui ka indiviidide, gruppide ja ühiskondade vaheliste suhetega. Viimast kolme iseloomustab ka suurem koostöövõime. Vastastikuse sõltuvuse liberalism- sõda on liiga kulukas. Majandusliku vastastiku sõltuvuse tagajärg on rahu. Integratsioon mõjub rahu toovalt. Koostöö ühes valdkonnas laieneb teise. Peamine on riigi heaolu mitte julgeolek. Institutsionaalne liberalism- Inst pole tühjad paberid ega riikide teenijad
tunduvalt tähtsamaks, kuna sellest sõltub riigi püsimajäämine. Samas on ka ühiskonnas lakkamatu võimuvõitlus, nagu rahvusvahelisel mängumaal. Ühised sidemed on õrnad ning kergesti õõnestatavad individuaalide, fraktsioonide ja riikide piiratud ühepoolsete kasumipüüdlustega. Kui see juhtub, siis pikaajalised konfliktide reguleerimismehhanismid, nagu alliansid ning jõudude tasakaal ei pruugi mitte konflikti ärahoidmises läbi kukkuda, vaid võib isegi sise- ning rahvusvahelise vägivalla tõenäolisemaks muuta (Dunne, Kurki & Smith, 2010, lk 59). Praeguses maailmas kehtib igas olukorras põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp ehk igaüks enda eest, seda siis nii üksikisikute, organisatsioonide, ettevõtete ning rahvusvahelisel tasandil. Paratamatult peab aga edu saavutamiseks ning oma eesmärkide saavutamiseks omavahel koostööd tegema. Siinkohal tuleb aga siiski meeles pidada, et kui tekib konflikt, on igaüks valmis enda kasuks teiste jalgealust õõnestama
–Keskkonnajulgeolek – Looduskeskkonna säilitamine, ressursside mõistlik kasutamine –*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole) Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. •Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi •Ka spordivõistlust võib näha mõneski mõttes rahvusvahelise suhtlusena (Holsti) •Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid: –Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest –Rahumeelne tülide lahendamine –Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust –Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid)
Kursus Ühiskonnaõpetus II Kontrolltöö nr 3 teemad Loetletud teemasid, mõisteid ja väljendeid tuleb osata (oma sõnadega) lahti seletada, tuua näiteid kaasaja elust ja leida seoseid enda eluga. Teema järel sulgudes on õpiku vastava peatüki number. 1) Rahvusvahelise julgeoleku mõiste, valdkonnad, ohud (4.5) Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks. 2) Julgeolekulepingud ja kollektiivne julgeolek (4.5) Kollktiivne julgeolek- Grupp riike lepib kokku, et nad käsitlevad julgeolekut ühiselt ja kui keegi või miski ohustab seda või mõnda riiki siis
Polüarhia tunnused 1. Ametikandjate valimine 2. Vabad ja ausad valimised 3. Üldine valimisõigus 4. Õigus kandideerida riigiameteisse 5. Väljendusvabadus 6. Õigus alternatiivsele teabele 7. Ühinemisõigus Demokraatia tänased probleemid n Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest n Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majandusliku maailmastumise mõju) n Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika- ja ametijuhendeid n Teatud juhtudel on vajalik valitsuse sekkumine avalike huvide kaitseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid