Karjäärinõustamine (spikker) Karjääriplatoo , Karjäärimudelid , karjäär , karjäärinõustamine , karjäär , karjäärisüsteem , matching , humanistlik paradigma , nõustaja , elukutse , (0)

K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane areng on väga aeglane või olematu.
K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- toimub perioodiline enese „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste omandamise ja pühendumise.
Vaheldusrikas k- vaheldusrikka k käsitluse kohaselt seab in ise kriteeriumid oma k edukuse osas ja otsustab, kas tema k on olnud edukas või mitte.
Piirideta k- Micheal Arthuri käsitlus, mille kohaselt pidevalt muutuvas ja konkurentsitihedas maailmas ei ole töökohad enam ammu stabiilsed ning in peavad aina rohkem ise hoolitsema oma konkurentsivõime eest tööturul ja selle eest, et nad saaks teha palju tööd, mis nende maj, sots. ja individ vajadusi rahuldav. Paljude jaoks on selline vabadus toredaks väljakutseks. Paljud aga ei suuda kaasas käia muutunud aja nõuetega, jäävad ajale jalgu ja ei ole rahul oma k-ga.
Indiviidi seisukohalt on k eesmärgiks tema eluliste ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. Organisatsiooni k-alased eesmärgid tulenevad vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid.
K- planeerimine kitsamas mõttes on isikliku k kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt k-astmelt järjest kõrgemale tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng. K-planeerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid rolle. K võib olla ka liikumine suurema isikliku vabaduse suunas-eraettevõtlus, osaajaga töö, kaugtöö, töö vabakutselisena.
K edukuse määravad: Eneseteadlikkus –tean, mis on minu võimalused ja vajadused ja mida ma elult tahan; Läbimõeldud k-plaan-analüüs, eesmärgid, tegevusplaan; Pühendumine oma k-eesmärkide saavutamisele.
Objektiivne k on tööalane liikumine ühelt ametikohalt teisele ka sellega kaasneb kohustuste, vastutuse ja staatuse muutumine
Subjektiivne k on in teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine ühel ametikohal või läbi erinevate rollide.
20 sajandi esimese poole k-teooriad tuginesid põhimõttele, et iga in jaoks on olemas üks ja õige amet. 20 sajandi teisest poolest alates on lisandunud mõtteviis, et paljudele in võib sobida mitu erinevat tööd (ametit) ja nad teevad elu jooksul mitu k-i, oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja pidev enesearendamine.
K ( career ) – elukestev haridus - ja tööalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad in antud valdkonnas.
Tööalane k (professional c) – ametite või töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui vertikaalne.
K- planeerimine (c development) – elukestev teadlik õpe ja valikute tegemine oma k-kujundamisel.
K- nõustamine (c counselling ) – tegevus, mis abistab erinevas vanuses in k-ga seotud teadlike otsuste tegemisel ja ellu viimisel.
K-info – haridust, tööturgu, elukutseid ja nende omavahelisi seoseid puudutav info.
K-õpe (c- guidance) – peamiselt noorte abistamine/toetamine k-i planeerimise alaste oskuste arendamisel, hariduse ja tegevusala valikuga seotud otsuste tegemisel, korraldatud teoreetiline ja praktiline õpe.
K-õpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike k-iotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
K-spetsialist – k-teenuse osutaja, k-info spetsialist, k-koordinaator, k-inõustaja.
K- nõustaja (c- counsellor) – vastava väljaõppe ja töökogemusega nõustaja, kes aitab in teha ja ellu viia elu/k-ga seotud otsuseid, k-i planeerida ning plaane ellu viia.
K-teenused (c- services) – nii riikliku süsteemi osana kui erasektori poolt pakutavad teenused (k-nõustamine, koolitusprogrammid, k-info vahendamine, tööturuteenused jne.).
K-süsteem – ametikohtade loogiline struktuur + kirjeldus töötaja jaoks, kuidas toimub liikumine ühelt ametikohalt teisele. Seotud teiste organisatsiooni süsteemidega.
K juhtimine (c- management) – erinevad tegevused o-s, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. K-i pole mõtet planeerida, blokeerib huvitavad võimalused (keskendud liialt valikule, ei näe muud) Niikuinii toob elu üllatusi ja plaane pole võimalik täita. Plaanide mittetäitmisel tekib neg emots. Tee seda, mis mulle tõeliselt meeldib, lõpuks tuleb ka raha ja õnn. Paremini edenevad k need, kes juba varakult teavad, mida tahavad.
Kuidas in peaksid tegema k-iotsuseid? Otsustamise vajaduse (probleemi) tunnetamine.
Alternatiivide otsimine ja nende hindamine vastu kriteeriume.Alternatiivide reastamine. Otsuse realiseerimine. Oodatud ja tegeliku tulemuse võrdlemine, hinnangu andmine.
Kuidas in imesed tegelikult teevad k-otsuseid?
Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed. Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond. Parimale lähima variandi valik. Otsustamine ühe/paari kriteeriumi alusel. Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. Teiste in mõjutustel valimine.
Matchingu paradigm (kokkusobitamine) K-inõustamine sai alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel, kui vastavalt positivistliku maailmanägemuse traditsioonidele hakati tegelema in testimise ning tööalase sobivuse määratlemisega. Selline lähenemine sobis hästi industriaalse, Tayloristliku keskkonnaga, kus masstootmise arenedes oli efektiivsuse tagamiseks vaja sobivaimate om tööjõudu.1909 ilmus Frank Parsons’i „Choosing a Vocation “, mis esimest korda viitas asjaolule, et in ise saavad oma elukutset valida. Nõustaja selgelt eksperdi rollis, kes pidi diagnoosima nõustatava sobivust teatud ametisse, hinnates tema mõõdetavaid om(käeline osavus, tähelepanu, vaimne võimekus jne).
Tallinnas tegutses juba 1920-ndatel aastatel kutsenõustamiskabinet, kus testiti peamiselt postitöötajate ja autojuhtide kutsesobivust, aga kus tegeldi ka juba kooliõpilaste kutsevaliku küsimustega. Matching’u paradigma nimetus tuleneb selle lähenemise eesmärgist - leida ideaalne sobivus ( match ) in ja töö vahel. Seda lähenemist isel järgmised teoreetilised seisukohad:
1. Iga in jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala.
2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuse om kogum, mis tagavad parima soorituse.
3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis on enamasti ühekordne otsus.
Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja om. Iga töö nõuab in teatud om kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. (psühhomotoorne- liigutuste täpsus/kiirus)Vt youtube „noortele õige tööala“. Efektiivsuse taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine , psühhotehnika katsed ja testid.
1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice”
J. Hollandi teooria- am. Psühholoog . Võimalik määratleda in ja keskkonna om. In saab end max realiseerida, et töökoht saaks kasu, kõik häppid. Tema loodud kat järgi kat-riti töökohad. In täitsid küsimustikku ja nii leiti sobiv. John Hollandi 50- datel aastatel esmakordselt avaldatud teooria juured on industriaalses joon-faktor mõtteviisis, kuid see sisaldab ka mõningaid humanistliku lähenemise aspekte . Ta keskendus in individ om ja töö om kokkuviimisele (teatud tüüpi in sobivad teatud tüüpi keskkonnaga), võttes arvesse ka in huvisid ja võimeid. Ta kirjeldas 6 tüüpi in ja keskkondi:
praktiline- käeliselt osavad, reaalalad, füüs töö tegijad.
intellektuaalne- teadlase tüüp, mõttetöö, halvad suhtlejad, halvasti juhitavad
artistlik- loov eneseväljendus, andekad, mitte eriti organiseeritud, ,huvitavate mõtetega, paindlik, enesekeskne
sotsiaalne- naudib suhtlemist, teiste õpetamine, juhtimine
ettevõtlik- püsimatu, hea algatusvõimega
konvensionaalne- täpne, korrektne, usaldusväärne
In otsivad keskkondi, mis võimaldavad neil rakendada oma oskusi ja võimeid, väljendada oma hoiakuid ja väärtusi ning täita sobivaid rolle. Hollandi teooriat, tema tüüpide seostele tuginevat heksagooni, kasutati k-inõustamises edukalt k-ivalikute kitsendamiseks ja ideede saamiseks võimalike k-valikute osas. Tänapäeva muutuvas töömaailmas võib aga tööde üksikasjalik kirjeldamine muutuda pea võimatuks, kuigi näiteks USA tööministeeriumis on tema elukutsete koodide sõnaraamatud olnud kasutusel aastakümneid. Hollandi Self Directed Search on tõlgitud ka eesti keelde, kuid sellega kaasas käivat koodide sõnaraamatut pole kunagi korralikult adapteeritud ega kaasajastatud.
Humanistlik paradigm- Arenes koos psühholoogia ja nõustamise arenguga. Tõi teadmise, et in areneb, muutub, kujuneb välja.
K-iküpsus- mis vanuses in on võimeline tegema k-otsuseid. Seostub kliinilisest psü ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. In kutse- eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide ülesanded.
1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational Development”-( 1910 -1994)
Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides 1994 aastal. Oma eluaja jooksul andis ta väga suure panuse psü ja haridusse. Ta oli 55 aastat Ameerika Psüholoogia Ühingu liige. Seal olles andis ta võrratult suure panuse nõustamispsüholoogiale. Lõpetas Oxfordi ülikooli.
1923-1949 aastatel töötas, et viia kutsenõustamine nautimiseni.
1950-1975 aastatel viis ta kutsenõustamise üle k-nõustamisele.
1976-1992 viis ta k-nõustamise uuele tasemele ehk elu planeerimisele.
Keskendub in erinevatele elurollidele, isiksuse arengule ja sellega seotud k-küpsusele.
In ül liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid.
Igal indiviidil on unikaalne komplekt huvidest, võimetest ja isiksuseomt. Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvide, võimete ja isiksuseom komplekti. Mida väiksem on vahemaa nende kahe komplekti vahel, seda tõenäolisem on rahulolu valikuga. Eelistused, huvid ja võimed ei ole muutumatud – aja ja kogemuse tulemusena võivad teiseneda.
1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work”
1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Theory of Career Decision Making ”
1975 “Journal of Vocational Behaviour”
1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work”
1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Theory of Career Decision Making”1975 “Journal of Vocational Behaviour”
Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria- tema70-ndatel esile kerkinud teooria haakub nii Bandura üldise õppimise teooria kui biheiviorismiga. Selle lähenemise põhiteema on kogemustest õppimine, lähtuvalt pos või neg tajutud sündmustest (kognitiivne analüüs). K tähtsustas nii geneetilist pärandit, keskkonnamõjusid, õppimiskogemusi ja oskusi (probleemilahendusoskused, tööharjumused jne). Ta ei pidanud teatud elukutse esindajaks või konkreetse ala õppuriks saamist pelgalt isikliku valiku ja eelistuste tulemuseks, vaid nägi sellega kaasnevaid kompleksseid mõjureid, mis pole in enda poolt kontrollitavad. Ta kirjeldab k-iotsuse tegemist kui stressi­rohket protsessi, mille käigus in võib eksida nii eneseanalüüsis kui keskkonnatingimuste hindamisel. Nõustatavat saab aidata valede uskumuste ja mittekasulike eelarvamuste identifitseerimise ja kasulike oskuste õpetamisega.
D. Superi teooria- edukas kp : in liigub sujuvalt astmelt teisele ja kui talö tekib probleemie, tekivad ka arengus kriisid. Tema järgi on in ise neis süüdi ja tegutseb üksi. In on erinevad oma võimete, isiksuse om, vajaduste jne. poolest. Nende om tõttu on iga in kvalifitseeritud mitme ameti jaoks. Kutse-eelistused, kompetentsid ja mina-kontseptsioon muutuvad aja jooksul. K-areng on määratud k-küpsusest.
Mõtles välja k vikerkaare. Kaar 5-aastaste vahemikega 5-80. Lapse; töötaja; kodanik; puhkaja; õpilase; perein rollid. Märkis ära missusgustes eluaastatel on oma roll. Igal rollil oma kaar. Super k-etappide teooria põhiseisukoht on , et in eneseanalüüsi ja –positsioneerimise oskus paraneb aja jooksul läbi isikliku kogemuse. K on kombinatsioon erinevatest rollidest, mida in kannab oma elu jooksul.; Igas rollis ja eluetapil on in teatud arenguülesanded, millega toimetulek /mittetoimetulek mõjutab tema edasist arengut. ;Hakkamasaamine ühes rollis aitab saada hakkama ka teistes rollides ;Elu jooksul erinevate rollide kestus, intensiivsus ja emotsionaalne tähtsus muutub.; K-tee valikud mis tahes ajahetkel sõltuvad oluliselt sellest, milliseid muid rolle ja millise intensiivsusega in sel ajal täidab.
Life- Span (Super)- Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides. Kasv (4-13)
Uurimine (14-24) Väljakujunemine (25-44) Säilitamine (45-65) Eraldumine (üle 65)
Superi teooria: kutse valik- ta on kirjeldanud seda teooriat oma raamatus „The Psychology of Careers“.
Ta on jaganud selle teooria järgmistesse vanusegruppidesse: kasv, uurimine, väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv- 3 – 13a. Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste tekkimine. Fantaasia etapp (4 kuni 10 a) Huvi etapp (11 kuni12 a) Võime etapp(13 kuni 14 a)
Uurimine ehk noorukiiga-14 - 24 a.Erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik.
Eel etapp (14 - 17 a) ,Ülemineku etapp (18 - 21 a) Katse etapp (22 - 24 a) Ameti omaksvõtmine ehk varane täiskasvanuiga. Sellesse etappi kuuluvad 25 – 44 a. Pädevuse saavutamine valitud valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30a). Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 a) Ameti säilitamine ehk keskiga- 45 – 65a. Selles etapis säilitatakse kõik võimed ja oskused mis on eelnevate eluaastate jooksul õpitud. Kolm arenguülesannet: säilitamine, ajaga kaasaskäimine ja uuendamine. Ametist lahkumine ehk vanuriiga. Al 65 a.Tööelust kõrvalejäämine
In võime töökus ja huvi hakkab selles etapis kahanema. In pole enam füüsiliselt ja vaimselt sama ergas kui ta oli nooremas eas.Pensionile siirdumise iga. Elu tsükliastmed kehtivad kõigile in. Säilitamine- valmistumine eraldumiseks. (tänapäeval tsüklid korduvad). K küpsus - sujuv üleminek ühest etapist teise.
Konstruktivistlik paradigm. Seoses radikaalsete sotsiaal-majanduslike muutustega 20. saj lõpus hakati üha rohkem rääkima post­industriaalsest (humanitaarteadustes postmodernistlikust) ühiskonnast ning vajadusest leida muutunud ühiskonna jaoks sobiva k- nõustamise raamistik ja metoodika. Muutunud töömaailm- Demograafilised ja tööjõuga seotud muutused; Rahvastiku vananemine, naiste kasvav tööhõive ning tööjõu liikuvuse tõus; Muutunud tööturg; Töösuhete lühenemine ning nende muutunud isel (projektitöö, kaugtöö, freelancerlus jne). Töötuse kasv. Ebakindluse kasv töövõtja jaoks, mis tekitas vajaduse olla pidevalt konkurentsi­võimeline, et mitte välja kukkuda; Elukutsete muutumine. Uute tööde tekkimine, mis nõudsid uusi oskusi ja teistmoodi suhtumist. Sama ameti töö sisu varieeruvuse suurenemine, mis takistas adekvaatsete töökirjelduste või üldistust võimaldavate töö nõudmiste standardiseerimist. Töö nõudmiste kiire muutumine, mis tekitas vajaduse elukestva õppe järele.;Muutunud organisatsioonid- Hierarhilisuse ja püsivate struktuuride kadumine, paindlikkus. Muutunud töösuhted (erinevad lepingud lisaks traditsioonilistele tähtajatutele töölepingutele). Töögruppide tähtsuse kasv, rahvusvahelised tiimid. Kommunikatsioonivahendite areng- Liikumine tootmisühiskonnast infoühiskonda. Võimalus edastada infot kiiresti ühest maailma otsast teise interneti ja telefoni teel. Sellest tulenev töötempo ja –intensiivsuse tõus. Peresuhete muutumine. Lahutuste kasv, abielu tähtsuse langus. Vaba aja sisustamise muutused- Töö integreerumine õppimise ja vaba ajaga. (Lühemad tööpäevad, kuid hilisem pensionile jäämine.) Muutunud töömaailm muutis ka k mõistet, kuna lineaarne k ühes ettevõttes või sama elukutse raames polnud enam võimalik või asjakohane. Lisaks oli suurenenud konkurents ja stress, mis nõudis ühekordse elukutse­valiku asemel tegema üksteisele järgnevaid k-otsuseid. See tõstis k-inõustamise vajalikkust ning laiendas selle sihtgruppi koolilõpetajatelt ja töötutelt laiale töötajaskonnale.
Savickas 90-datel välja tõdemusega, et seni pole tegelikult k-nõustamise teooria ja metoodikaga õieti tegeldudki, kuna peamised selle valdkonnaga seotud teoreetilised lähenemised keskenduvad põhiliselt kutsevaliku teemadele (kuidas in kutset valivad) ning ei sisalda märkimisväärset nõustamis­teoreetilist ega metoodilist osa, mida vastava ala spetsialistid saaksid praktiliselt kasutada. Mitmete autorite poolt tõdeti, et Superi, Ginzbergi, Hollandi, Krumboltzi, Lofquisti ega teiste populaarsete ja palju­tsiteeritud teoreetikute lähenemised ei vasta enam kaasaja nõudmistele. Hakati rääkima ka sellest, kuidas muutunud maailm mõjutab k-nõustajat, kes peab samuti saama hakkama ebakindluse ja kaosega nii enda kui kliendi elus, muutuma paindlikumaks ning arendama oma kognitiivseid ning emotsionaalse intelligentsusega seotud oskusi.
Konstruktivistlik teooria– kokku seadma, ehitama, püstitama ja tähendab tähendust loovat analüüsi või interpretatsiooni. See mõtteviis sisaldab mitmeid eri lähenemisi alates radikaalsest kuni sotsiaalseni. Kaasaegse t juured on nii filosoofias (Kant, Piaget jt) kui psühholoogias (kognitiivne ja arengupsü, keskkonnapsü, pereteraapia, isiksuse- ja sotsiaal­psü jne) ning selle peateemad on seotud teadmiste, kultuuri, inimloomuse, reaalsuse ja in muutumise protsessiga. on seotud ka süsteemiteooria, kontekstualismi ning kaose teooriatega. Kui positivistid tähtsustasid objektiivsust ja fakte (subjektiivsuse ja tunnete ees), siis konstruktivistid ei usu absoluutse tõe olemasolusse. Samas oleks nende lähenemise käsitlemine positivistliku suuna vastandina ilmne liialdus. Üldiselt usuvad konstruktivistid, et in kogemused on konstruktsioonid, milles peegelduvad neile nende endi poolt antud tähendused ( meaning -making). In arusaamine iseendast on sotsiaalselt konstrueeritud. Tähendused sünnivad in ning keskkonna vahelise interaktsiooni käigus tekkivatest kognitsioonidest. In loovad pidevalt ise oma reaalsust. Käsitleb in kui avatud süsteemi, kes on pidevas suhtluses ümbritsevaga, otsides läbi jätkuvate muutuste stabiilsust. P põhiline rõhk protsessil, mitte tulemusel ning ei toimu lineaarset liikumist ühelt astmelt teisele.
Konstruktivistlik k-inõustamine- holistilise isel – in vaadeldakse kui tervikut ning arvesse võetakse ka konteksti, kus ta tegutseb. Tööelu ei eristata tingimata tema muust elust. Eesmärgiks ongi aidata in luua enda jaoks rahuldustpakkuvat elu, tõsta rahulolu oma eluga. K-inõustamise käigus töötavad nõustatavad koos nõustajaga, konstrueerides ja rekonstrueerides reaalsust. Peamiselt kasutatakse selleks tähenduse loomist, dialoogi nõustajaga. Seetõttu võib protsessi nimetada ka ko-konstrueerimiseks. Tähtsateks meetoditeks on ka visualiseerimine, metafooride kasutamine. Nõustamissuhte isel- Tugineb mõistmisele, usaldusele, aktsepteerimisele. Nõustaja pole ekspert, kes lahendab kliendi probleemid, ta ei hinda nõustatavat, ei pane diagnoosi ega anna nõu. Nõustaja eesmärgiks on arendada efektiivset terapeutilist suhet, mis on nõustamise õnnestumise jaoks kriitilise tähtsusega. Nõustamist ei käsitleta mitte niivõrd kui teenuse osutamist, vaid kui nõustamissuhet. Nõustamisprotsess - vähedirektiivse isel ja on suunatud analüüsi ja kliendi jaoks tähtsate tähenduste restruktureerimise fasiliteerimisele. Koostööprotsessis jõutakse tõenäoliselt uute tähenduste ja elueesmärkide sõnastamiseni. Õnnestunud nõustamise tulemuseks on muutunud vaated mõnele elu aspektile ning nõustatava kasvanud oskus oma eluga paremini toime tulla. Nõustamise käigus tegeldakse ka tunnetega, kasutades võtteid näiteks gestalt­teraapiast (tühja tooli meetod) ja psühho­draamast (rollimängud). Väga tähtis roll on narratiividel (nii „suurtel“ kui individ), mille abil kooruvad välja individ mustrid ja teemad. Kuna keel on küll universaalne väljendusvahend, kuid selle nüansse on võimalik mitmeti mõista, on kirjelduste ko-konstrueerimine ühtlasi üksteisest arusaamise kui ka reaalsuse arendamise protsessiks (jagatud tähenduste loomine – shared meaning-making). Tulemus sõltub nii nõustajast kui nõustatavast (in – oma elu parim ekspert; nõustaja – nõustamise ekspert). Oluline on respektil ja usaldusel põhinev koostöösuhe.Nõustaja juhib protsessi, kuid ei pane diagnoosi ega anna nõu. Nõustamisprotsess on fokuseeritud, paindlik, aktiivne ja keskendunud nõustatava vajadustele.Tüüpilised küsimused- Kuidas ma peaksin oma elu elama?; Missuguste eesmärkide poole peaksin pürgima? ; Mida ma peaksin tegema? Missugused on valikuvõimalused?; Mida ma peaksin praegu tegema?; Kuidas aru saada, mida ma tegelikult tahan? Mis võib mind takistada edu saavutamisel, mis on mu piirangud?; Missuguseid lugusid ma endast jutustan/tahan jutustada?
Hindamise roll nõustamisprotsessis- Hindamise isel on muutunud kvantitatiivsest testimisest kvalitatiivseks hindamiseks, mille piirid nõustamisprotsessiga pole alati selgelt eristatavad (näiteks kliendi eelneva kogemuse analüüs läbi tema jutustatud loo). Peamisteks hindamismeetoditeks on struktureeritud intervjuu, elujoone harjutus, life-space’i visualiseerimine, (elu)lugude jutustamine, skeemide joonistamine ja kaartide sortimine. Hindamise käigus on klientidel aktiivne, mitte passiivne roll ning põhirõhk on õppimisel, endast rohkem teadasaamisel. Sealjuures kohandatakse hindamis­protsessi kliendiga, mitte vastupidi. See ei tähenda, et traditsioonilisest hindamisest ollakse täiesti loobunud –seda kasutatakse, kuid vähem ja kombinatsioonis kvalitatiivse hindamisega. K-info- Kui enne oli k-inõustaja ka peamine k-info edastaja, siis konstruktivistlik lähenemine keskendub k-info otsimise protsessile kliendi poolt ja nõustaja on pigem suunaja ja inspireerija rollis. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Mittelineaarsus.In kui tervik (holistiline lähenemine). K-i ei vaadelda enam kui teed, vaid kui lugu, mille kaudu jutustaja konstrueerib jutustamise käigus ka iseennast. Mõned allikad nimetavadki konstruktivistlikku lähenemist ühe selle põhitunnuse järgi narratiivseks lähenemiseks. Savickase järgi peaks aitama in sõnastada isiklikku missiooni, mis aitab neil mõista, kes nad on, seada prioriteete ning hoida ennast valitud kursil. Kuna konstruktivistlik k-inõustamine on keskendunud nõustatava aktiivsele kaasamisele, peegeldub see ka kasutatavates meetodites. Skeemide loomine, joonistamine, kujutlusharjutused, liikumine – need on nõustamisvestluse olulised osad.Väga oluliseks peetakse nõustamisel metafoore ja sümboleid, mille abil on võimalik kirjeldada olukorda, kogemusi, ambitsioone ja emotsioone ning seeläbi leida neile tähendus in elu kontekstis.Testide läbiviimine ja eksperthinnangute ning nõuannete andmine ei käi konstruktivistliku filosoofiaga ühte jalga ning puhtalt konstruktivistlikust paradigmast lähtuvad nõustajad väldivad neid. 2003 Norman E. Amundson “Active Engagement: Enhancing the Career Counselling Process- koolitab ka hetkel k-nõustajaid. Keskendub nõustamise paindlikule isel ning nõustatava aktiivsele kaasamisele nõustamis­protsessi.
Uue paradigma eeldused: Linnastumine ; Peresidemete nõrgenemine; Majanduse globaliseerumine; Tehnoloogia areng (infotehnoloogia); Kommunikatsioonikanalite areng; Soorollide muutumine; Töösuhete muutumine. Töömaailma muutunud isel: Ebakindlus; Alternatiivide paljusus; Uued ja suuremad riskid; Kiired muutused; Traditsioonide kadumine. In peab õppima ise oma eluga toime tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. In on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik
K-i planeerimine tänapäeval- In enda vajadused, eeldused ja ambitsioonid. Organisatsiooni ootused, k-süsteemid ettevõtetes. Kuidas neid kokku klapitada?
K-i planeerimise põhiline mote: Teha teadlikke valikuid . Võtta vastutus. Tunda ennast ja oma võimalusi. Mitte otsida edu, vaid rahuldust pakkuvat tegevust. Mitte tähtsustada juhust üle, aga osata seda märgata. Mitte püüda teoreetiliselt kogu oma k ära planeerida. Vajadusel proovida ja lubada endale ka paindlikkust ja eksimist.
Mis aitab k-valikuid teha? Teadlikkus endast.; Teadlikkus võimalustest.;Oskus ja julgus ja otsuseid vastu võtta.
Teadlikkus endast; Võimed; Isikuom; Väärtused; Huvid; Oskused/kompetentsid; Praegune eluolukord; Elustiili taotlused; Vajadused; Otsustamise stiil
Teadlikkus võimalustest; Tegevusvaldkonnad, elukutsed, organisatsioonid, töökohad; Tööturu võimalused; Majanduse trendid; Väljaõppe võimalused; Piirangud (lokaalne eripära, enda isikuga seotud piirangud)
K-valikuid piiravad; In ise (sisemised barjäärid); Tööturu olukord; In olukord (tervis, maj. olukord, pereliikmete olukord vms); In maine, positsioon; In teatud om (võimekus, suhtlemisstiil jne)
K-planeerimise viisid- Oportunistlik; Eneseanalüüsist lähtuv; Uuriv
Tüüpilised küsimused k-nõustajale- Mida ma peaksin tegema, et võimalikult kiiresti ja kindlalt edu saavutada?Missugused on valikuvõimalused? Kuidas aru saada, mida ma tegelikult tahan? Mis on minu “hind” tööturul?
Vastused- Garantiisid pole. Ideaalset tegevusala ega organisatsiooni pole. Tegele asjadega, mis on südamelähedased. Tee teadlikke valikuid. Ära loobu kergesti. Ära kannata pikalt. Kui midagi valid , siis hetkel pead loobuma teistest võimalustest. Proovi erinevaid asju – kuidas on neid teha (alati pole teoreetiliste teadmiste baasilt võimalik otsuseid teha). Ära jää ainult proovima – teatud ajaks pead sa olema hea spetsialist mingis valdkonnas. Sa ei pea jääma selleks spetsialistiks – võid vahetada valdkonda ja tegevusala. Anna endale aru, mida see sinult nõuab ja mida annab.Ole valmis igal hetkel endalt küsima: “Miks ma praegu olen siin, kus olen?”“Kuhu see mind viib?”
1993. Mark L. Savickas “Career counseling in the postmodern era”- k-inõustamine- puudub selge metoodika, kuidas in aidata. Tänu muutunud maailmale tuleb hakata ytegema k-nõustamist. In aktiivsuse ja vastutuse tõus-1995. Savickase järgi on konstruktivistliku nõustamise peamised rõhuasetused järgmised: elu planeerimine elukutsevaliku asemel; konstruktsioonid kontseptsioonide asemel; erinevad vaatenurgad faktide asemel; tähenduse otsimine tõe väljaselgitamise asemel.
1996 Vance R. Peavy “New look in counselling”-töötas välja k-nõustamise. In peavad õppima, analüüsima ja tegema otsuseid kogu aeg. Oskusi omandama. Usuti, et iga in tunneb ennast kõige paremini ja võime leida lahendusi. Kohustus teha otsuseid.1997 Vance R. Peavy “Sociodynamic Counselling” meaning makeing- ise oma tegevusele tähenduse andmine.
Kõik otsused, mis me teeme, mõjutavad me elu tervikuna- 1. Ela sotsiaalset, efektiivset ja nauditavat elu- otsused juhivad normaalse toimetulekuni. 2. Mu otsused peaksid lähemale viima kaugemate eesmärkideni. Mille eest ma vastutan?erinevad tulevikud. Kasutada visualiseerimist, joonistamist, kujutlusharjutusi. Kuidas in ise endast räägib, kas kui ebaõnnestujast?- neg konstrueerimine- raske nõustada, ei saa teha objektiivseid plaane enne, kui in minakonseptsioon muudetud- et lugu, mis ta enesest räägib, muutuks positiivsemaks. Kuni on neg, ei saagi ta õnnestuma hakata. Muidu ei jõua ta vastutamisele jõudmise etappi- ta süüdistab kõike mmuud peale enda- tal pole veel teadvustamise etapp lõpule jõudnud, ta ei saa aru, et ta peab hakkama mõtlema, et mida ta ise saaks teha teisiti. Vance Peavy- am psühholoog. Tahtis in näidata oma eluga, et võib ehitada oma elu. Sotsiodünaamiline nõustamine- in ei tegutse üksi vaid sotsiaalses kontekstis. Meaning makeing.- tema teooria alustala.
5-elukogemuse valdkonda- Töö/õppimine; Suhted/intiimsus; Tervis/keha; Vaimsus/elufilosoofia; Jõudeaeg/meelelahutus/loovus
F.Parsons- in ise saavad oma elukutset valida, oluline on eneseanalüüs ja teadvustamine.
M. Weber-, prognoosis et ühiskonnas kujuneb välja ametikohal põhinev hierarhia, ehk olukord, kus juhtide ja spetsialistide ametikohti hinnatakse ühiskonnas kõrgemalt kui teenindajate ja tööliste ametikohti.
A.Roe- in sots staatus ja maj olukord sõltuvad kõige enam in elukutsest, muud tegurid seejuures vähetähtsad.
L. Lofquist ja R. Davis et töötaja peab ise pingutama selle nimel, et tema tööeluga seotud vajadused saaks rahuldatud selleks peab in rahuldama o vajadused (kvaliteetne töö ja eesmärkide saavutam)