Laevandus ja meresõit (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Kordamine tööks

Zinovjev ja Eestimaal Sahhovskoi. Mindi üle lõplikkult vene keelele . Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keeles pidi suhtlema isegi vahetunnis. Venekeelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Tartu Ülikool läks üle vene keelele 1893 ja kandis nime Jurjevi Ülikool. Vene keelest oli ka kasu, mis aitas jätkata haridusteed Venemaal. Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts. 3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. 19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga,Peterburgi jt sihtkohtadesse .Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel . Salakaubandusega tegelemine .Avati merekool , nt Heinastesse 1864 . 19sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse arend Eestis tagasihoidlikuks.Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Hakati rajama kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse , nende toodand oli vene turul hinnatud. Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist .

Ajalugu

4

doc

ärkamisaeg

Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Pärisomanikeks saadi mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvatele ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele eesti külas. Külla jäi alles maatarahvas, kes teenis elitist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning käsitöö või kaubanduse tegeledes. Laevandus ja meresõit 19.saj. arenes eestis kiriesti laevandus ning paadikaubandus. Purjelaevu kasutati enamasti rannasõitudeks, kaupu transporditi Riiga, peterburi ja teistessegi sihtkohtadesse. Tihe oli laevaliiklus ka Soome ja Rootsi vahel. Põhja-Eesti randlased tegelesid aktiivselt tulutoova salakaubandusega. Olulise tõuke andis Krimmi soda, mil Inglise-Prantsuse mereblokaadi tõttu ametlikku kaubavahetust ei toimunud. Soome viidi vilja vahetati see soola vastu, mis omakorda eestis või venemaal mitmekordse

Ajalugu

6

doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19

Ajalugu

7

odt

Eesti ajalugu Põhjasõjast 19. saj lõpuni

linakasvatusest.  · Talude ostmine aitas kaasa mõisamajanduse lammutamisele ja väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. · Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, vabrikutes jms. Talupoegade jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. · Pastla asendati saabastega · seljas vabrikuriidest ülikond · valguseks petrooleumlamp Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus. LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega · metskaptenid ­ rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid Tekkis vajadus koolitatud laevajuhtide järele ja 1864 asutati merekool Heinastesse. TÖÖSTUS · Eeldused tööstuslikuks pöördeks tulid aurumasina kasutuselevõtuga. · Rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende kaubad oli Vene turul hinnatud.

Ajalugu

7

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19

Ajalugu

6

doc

Uusaeg Eestis

Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ! Narva ja Valga ! üles

Ajalugu

8

docx

Ajalugu, Uusaeg

Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti eri

Ajalugu

6

doc

Vene aeg + Balti erikord

Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, k

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)