Demokraatlik maailm (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Külm sõda

...........4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia........................................................................................................9 2.4 Prantsusmaa..................

Ajalugu

5

odt

Põhjalik konspekt Külma sõja kohta

Valimistel järel sots.dem.ühinesid kommunistidega ning alles jäid vaid need erkonnad, mis pooldasid kommuniste. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Sellisel kombel tõusid kommunistid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris ja Bulgaarias. Analoogse skeemi järgi üritati kommunistlikku korda kehtestada ka Ida-Saksamaal, kuid see ebaõnnestus ning 1949a. kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. 7. Hrustsovi aegne NSVL - ,,sula" periood. 1956 a. veebruaris toimunud NLKP XX  kongressil mõistis N. Hrustsov avalikult hukka nii isikukultuse kui ka ,,partei elu leninlike normide rikkumise". Üritas normaliseerida NSVL'i suhteid välisriikidega, eesotsas USA'ga. Mõningate Lääne tehniliste saavutuste suhtes näidati üles isegi lugupidamist, kuulutati välja eesmärk USA'le järele jõuda ja mööda minna, nt. toidukaupade tootmise osas. 1956 a. üritati

Ajalugu

7

docx

Külm sõda

Märtsis 1948 sõlmiti Lääneriik (UK, Pr, Bel, Hol, Lux), mille soli aga liiga vähe liikmeid. USA vs NSV Liit 11.02. USA NSV Liit (1949-tuumapomm) Lääne-Euroopa. Ida-Euroopa Poola, Rumeenia, Sb + asumaad. Bulgaaria, Ungari. Ladina-Ameerika. Saksa Demokraatlik Vabariik. Pr + asumaad. Hiina (1949 ­ kommunistlik riik). Jaapan. Saksamaa Liit Vabariik. Majanduslikud. Trumani doktriin: · 1947 ­ USA toetab vabu rahvaid Nõukogude Liidu ohu eest. · Marshalli plaan ­ aidata sõjas kannatanud Euroopa riike. Antakse 13 miljardit. 1948-1952. VMN ­ 1949 ­ vastastikuse majandusabi nõukogu. · Nõukogude Liit ja liitlased teevad koostööd. Sõjalised

Ajalugu

2

doc

Üliriigid

Inimesi hoiti tahtlikult hirmu all. Jätkusid küüditamised. GULAG- vangilaagrite võrgustik- majanduse käigushoidmiseks. Stalini käsul suunati peamised ressursid tööstusesse, eelkõige sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Ajutine Valitsus, kus jõuministeeriumid anti kommunistidele. Tehti maareform, ja natsionaliseerimine. Valimised, kus võimule jäid kommunistid. 1949 kulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, kuna ta ei suutnud allutada kogu Saksamaad. Pärast Stalini surma oli riigis nn sula periood. Hakati normaliseerima NSVL suhteid teiste välisriikidega (Hrustsovi) Kosmonautika kuldajastu 1957-1969- Juri Gagarin kosmoselend. Seitseaastak- toidu- ja tarbekaupade küllus ning saanud maailma rikkamaks maaks. Breznev, kelle juhtimisel jõudis nsvl lõplku mandumiseni. Stagnatsiooni süvenemine 1970datel. Majandust arendati ekstensiivselt- loodi töökohti ja laiendati

Ajalugu

7

doc

I ja II maailmasõja tagajärjed

rahulolematus. 1926. aastal tuli võimule Jossif Stalin, kes lõpetas NEP-i. Natsionaliseeriminel, reparatsioonid, sundindustrialiseerimine, sundkollektiviseerimine. Inimkaotused I MS järel hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit inimest ja kelleks vigaseks jäi 3,5 miljonit inimest. Kadunud põlvkond. Hukkusid peamiselt sõdurid. Rahvusvaheline kohus Nürnbergi protsess II MS tagajärjed demokraatia levik Taastati enamikes Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. majanduskriis Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud, aitasid demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. uued piirid Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad. Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt

Ajalugu

5

odt

Külm sõda

3) Lõpeb 02.09.Jaapanis ­ sellega lõpebki 4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) 5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas 6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda 7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm ­ st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine ­ iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD ­ demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) 16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) 17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949])

Ajalugu

8

docx

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal

Euroopa Majandusühendus: 1957 loodud Euroopa ühisturg, eesmärgiks liikmesriikide majanduse ühtlustamine. 1992. aastast kannab Euroopa Ühenduse nime. Euroopa Nõukogu: asutati 1949 Londonis 10 riigi poolt, eesmärgiks edendada demokraatiat, kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Patsifismi soosimine.  2. Demokraatia laienemine pärast II ms’i rahvusvaheliselt ja riigisiseselt: Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

Ajalugu

8

doc

Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Maailm ja rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 ning see muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Näiteks Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule, Albaania sa taas iseseisvaks, Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Need muutused tõid kaasa miljonite inimeste ümber asumise. Mõnel pool põhjustas see vägivalda. Samuti muutis II maailmasõda jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks sai USA ning Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. Nõukogude Liit sai määravaks jõuks. Pärast teist maailmasõda hakkasid NSV Liidu ja lääniliitlaste suhted jahenema. Lääneliitlastele tundus, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 1946. aasta alguses pidas Stalin kõne, kus ta rõhutas paratamatust kaasaegses maailmas. See kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Churchill pidas

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)