50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
alla 6 eluaastat F73 sügav vaimne alaareng IQ alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 muu täpsustatud vaimne alaareng F79 täpsustamata vaimne alaareng. (Lõnnqvist & Hekkinen & Henrikson & Marttunen & Partonen, 2006) Vaimu- ja või liitpuuded on lai mitmeti määratlev kategooria. Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited
digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090605.1.16 j. Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne. Kaasav haridus astub Eestis esimesi samme ja on selge, et tahtes kasvada tervemaks, tugevamaks ja taiplikumaks ühiskonnaks, ei ole meil teist teed, kui sellega sügavamalt edasi tegeleda, kirjutab Randvere kooli direktor Leelo Tiisvelt. Haridusliku erivajadusega on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired vm toovad kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses jne. Ehk lühidalt – nad vajavad abi, mida tavaline õpilane ei vaja, ja toetust, mida tavaline õpetaja sageli ei suuda pakkuda. Kaasava hariduse põhimõtete järgi peaks iga laps saama kvaliteetse hariduse kodu lähedal asuva kooli tavaklassis koos tavaliste õpilastega. Sama selge on, et
mosaiiksusega - nende keharakud on nagu erinevatest kildudest kokku pandud mosaiik - mõned rakud on normaalsed ja mõned lisakromosoomiga. Nagu arvata võib, ei ole mosaiiksuse korral laste välimus tänu normaalsete rakkude toimele nii iseloomulik. Mosaiiksusega indiviidide puhul ei ole Downi sündroomi füusilised tunnusjooned nii selgelt valja kujunenud; nende areng kulgeb normaalsemalt. Vaga harvadel juhtudel puudub Downi sündroomi selle vormi puhul ka vaimupuue. Lapse areng Normaalne laps omandab oskusi keskmise kiirusega. Arengu kiirus seevastu on laste vahel vägagi erinev. Nii ajavad mõned lapsed end näiteks juba 9 kuu vanuselt püsti ja hakkavad kõndima, sellal kui teised - samuti normaalsed lapsed - roomavad veel 18-kuuselt. Laste arengut käsitledes on kasulik kasutada analoogiat maanteel sõitvate autodega. Normaalne laps liigub oskuste arengu kiirteel keskmise kiirusega. Downi sündroomiga laps liigub sama teed
· Edenda arengut ja sõltumatust. Aita kliendil saada iseseisvamaks. Julgusta teda tegema nii palju ise kui vähegi võimalik, aita vaid tarbe korral. Ära ole hooldaja, ole EDENDAJA. Näiteks: ei lase kliendil leiba lõigata - hooldav. Õpeta, kuidas lõigata - arengut edendav. Valid ise telefonil numbri - hooldav, või lased kliendil osaleda - edendav. Kerge vaimupuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab. Kerge astme vaimupuue, õpiraskused F70, ingl. k Mild. IQ testide tulemused vahemikus 50-69 · Keeleliste väljendite kasutamine on hilisema arenguga, kommunikatsioonitase hea. · Sõltumatuse saavutavad eneseteenindamisel, koduses tegevuses. · Arengutempo on aeglasem kui tavaarenguga lapsel. · Raskused koolis, õpivad abikooli õppekava järgi. Võimelised praktiliseks tööks · Iseoomustab emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus, mõjutatavad.
· Mobiliseerida oma aktiivsust ja · Kriis möödub ilma erilisi jälgi perekonna toetust jätmata · Jääd kriisi ,,kinni" - depressioon jne. Info edastamine: Eneseabi või psühholoogilise abi/usaldustelefoni kaudu. 3) Perekriis Etapid: · Sokk ja paanika- oleneb, kas puue on nähtav või ei, sünnituse kulust. Võib esineda lapsest eemaldumist. Üksteise süüdistamised. · Kohandumisfaas Aeglane ja valulik protsess, info otsimine, rõõmustab iga väiksemagi saavutuse üle. · Reintegratsiooni faas Toimetulek igapäevaeluga, vajalik tugirühma tööst osavõtt. Pere toetamine: · Abi lapse arengu mõistmiseks
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tundmist. Esimest arenguet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid