Atmosfääri koosnemine (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Atmosfäärikihid

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääriks nimetatakse ka Merkuuri imeõhukest atmosfääri. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400­800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200­300 km ja võib ulatuda 1000­ 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi

Geograafia

4

odt

Atmosfääri kihid

vee külmumistemperatuuri lähedal. Tropopaus - asub troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 – 15km maapinnast. Tropopausi paksus on mitusada meetrit kuni 2–3 km Troposfäär - Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga õhutemperatuur langeb. Troposfääris asub umbes 80% Maa atmosfääri massist. Troposfäär sisaladab suures koguses veeauru ja kondenseerunud vett ehk pilvi.

Geograafia

6

pdf

Atmosfäärikihid

Atmosfäärikihid Eksofäär​​ ​on​ ​Maa​ ​atmosfääri​ ​kõrgeim​ ​kiht.​ ​Seda​ ​kihti​ ​iseloomustab​ ​kõrge temperatuur​ ​ja​ ​õhu​ ​väga​ ​väike​ ​tihedus.​ ​See​ ​asub​ ​kõrgusel​ ​690​ ​-​ ​10​ ​000​ ​km. Termopaus​​ ​on​ ​atmosfäärikiht​,​ ​mis​ ​paikneb​ ​termosfääri​​ ​ja​ ​eksosfääri​​ ​vahel kõrgusel​ ​400–800​ ​km. Termosfääris​​ ​esinevad​ ​virmalised​;​ ​seal​ ​lendavad​ ​kosmoselaevad​​ ​ja satelliidid​.​ ​Seal​ ​pidurduvad​ ​ja​ ​põlevad​ ​ära​ ​meteoorid​;​ ​seega​ ​kaitseb​ ​termosfäär Maad​ ​maailmaruumi​​ ​ohtlike​ ​mõjude​ ​eest.​ ​Temperatuur​ ​kõigub​ ​700-1200 kraadini.​ ​Kiht​ ​asub​ ​kõrgusel​ ​40-690​ ​km. Mesopaus​​ ​asub​ ​

Astronoomia ja astroloogia

1

docx

Atmosfäärid

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See paikneb termopausi kohal kõrgusel üle 450­1000 km. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailma ruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400­800 km. Termosfäär paikneb umbes 80-480 km kõrgusel

Füüsika

5

odt

ATMOSFÄÄR

standardatmosfääri mõiste. Nulltasandiks on merepind (tabel 2). Õhutemperatuur +15 kraadi Õhurõhk 1013,25 hPa (mb) ehk 760 mmHg Õhu tihedus 1,225 kg/m^3 Õhutemperatuuri vertikaalne gradient 0.65 kraadi 100 m kohta Vaba langemise kiirendus 9,82 m/s^2 (Tabel 2). Niisugused tingimused vastavad atmosfääri kesmisele seisundile laiusel 45°32'33" kõrgusvahemikus 2 m allpool merepinda kuni atmosfääri ülemise piirini. Standardatmosfääri tingimused leiavad kasutust laboratooriumites, kus katsetatakse lennumasinate mootoreid. Atmosfäärilised nähted jaotatakse järgmiselt: 1. Hüdrometeorideks Sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus 2. litometorideks Tahked mineraalsed osakesed õhus 3. elektrilisteks näheteks Äike 4

Maateadused

4

odt

ATMOSFÄÄR

homosfääriks. Termosfääri ülemine piir on eksosfääri algus ehk eksobaas, mille kõrgus oleneb päikese aktiivsusest ning jääb 350–800 km vahele. • Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamik meteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur −85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all.

Geograafia

16

pptx

Atmosfäär ja atmosfääri struktuur

hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid, nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulk- aaniline tuhk ning meresool. Atmosfääris leiduvate gaaside suhted Struktuur Õhurõhk ja tihedus atmosfääri kõrguse kasvades väheneb. Temperatuuriprofiil on seevastu veidi keerulisem. Maa atmosfääri saab jagada viieks kihiks. Maa atmosfäär ja Kuu Eksosfäär Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku

Geograafia

22

doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

tsüklitega. Maa biosfäär on terviklik ökosüsteem, avasüsteem, mis sisaldab küberneetilisi alamsüsteeme. Biosfäär laiemas tähenduses on kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. Kitsamas tähenduses ­ Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Biosfääri arengu kõrgeim aste on noosfäär ­ mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)