Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rootsi renessanss – 16.sajand (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Rootsi renessanss – 16.sajand
  • Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537 .aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid.
  • 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid.

Barokk ja rokokoo (17-18.sajand)
  • Arhitektuuris eeskujuks Holland
  • Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa.
  • N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist ( Versailles 'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas).
  • N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754 ). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo . Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman.

Maalikunst . Renessanss ehk Vasa -aja kunst
  • Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud )
  • Urban Larsson – pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest.
  • Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630)
  • Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572)

Barokk maalikunst
  • D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana.
  • Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.)
  • Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse.

Rokokoo maalikunst
  • Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse .
  • Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773. aasta Gustav III poolt.
  • G.Lundberg – elegantsed portreed. „lovisa Ulrika”
  • A.Roslin – paraadportreee maailja. „Daam lehvikuga”
  • K.E.Wertmüller - „ Danae
  • E.Martin – romantilised linna- ja maastikuvaated.
  • Kuulsaim skulptor – J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT „Amor ja Psyche ”, „ Mars ja Venus ”.

Gustav III
  • 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse.
  • Aluseks G. Verdi ooperile „ Maskiball ”, esietendus 17.02. 1859 , esietendub „Estonias” 13.02.2015.
  • Gustaviansk stiil 1772- 1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/ Rooma ) toetuv stiil.
  • Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel.
  • 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele.
Rootsi renessanss – 16 sajand #1 Rootsi renessanss – 16 sajand #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kertu Ojamäe Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Põhjamaade kunst

Kõige rohkem ruunikive (umbes 85%) - üle 2800 ­ on leitud Rootsist. Enim leidub ruunikive (1300 tk) Mälardalenis ning eriti Upplandis (Stockholist lõunas ja põhjas) Kivide loomise kõrgaeg aastail 980-1100. Kividel kombineerub fantaasiarikas loomornamentika (vendelstil) tekstiga. Samuti võib kividel leida laevamotiive. Pildirohkuse tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks. Esimesed teadaolevad Rootsi ,,kunstnikud" olidki ruunikivide meistrid : For, Öpir ja Balle Punane, kes arvatavasti tegutsesid 11.sajandi lõpus. Frugardi ruunikivid Västergötlandis on kiri : ,,Guve püstitas selle kivi Olavile, oma pojale, väga tublile noorele mehele. Ta tapeti Eestis. Havard raius kivisse". Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puitskulptuure ja isegi terveid laevu (leiti 1904. aastal Oslo lähedal Osebergis.) Keskaeg ja gootika

Kunstiajalugu
thumbnail
28
pdf

Põhjamaade kunst

PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj

Kunstiajalugu
thumbnail
60
docx

Põhjamaade kunst

 Suur kaubanduskeskus ja sadam  Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks  Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju  St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud:  Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised  Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid:  Linköpings domkyrka  Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina  Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar  Kuulutati pühakuks 1484  Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst  15.saj teisel poolel levisid piltjutustused

Kunstiajalugu
thumbnail
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

– Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest. Vastandumine keskajale Majanduslik võim → iseteadvus. – Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning täiesti erinev varasemast. Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku ajastuga võrreldes olulisemaks pidama. Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega iseloomustati kui barbaarset ja pimedat seisakuaega. Uue ajastu nimetuseks sai RENESSANSS. Renessanss – taassünd • “Kaua kestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374) • Antiigi tundmaõppimine – Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaega ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata

Kultuuriajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun