Mida tähendab olla eurooplane? (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud

Ühiskonnaõpetus

3

rtf

Rahvusriigi võimalustest 21. saj.

loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapitali üle. Kas mürgitame õhu ja vee, jätame oma lapsed ja lapselapsed ilma puhta õhu ja veeta? Ida-Virumaal lüüakse juba häirekella puhta joogivee pärast, meie pinnavesi on suures osas reostunud. Ma ei tea, mida eestimaalased nelja põlvkonna pärast süüa ja juua soovivad. Kas nad eelistavad hamburgereid või einestavad restoranis? Aga ma olen kindel, et nad eelistavad head vett halvale, keemiliselt puhast toitu saastunule. Ei ole õiglane, kui meie lapsed ja lapselapsed peavad puhast vett ostma poest, kuna põhjavesi on maavarade kaevandamisest ja kemikaalide kasutamisest rikutud. Nii meie endi kui veel sündimata eestlaste tervis ei sõltu niivõrd pensionisammaste kõrgusest, vaid sellest,

Eesti keel

4

docx

EL roll maailmapoliitikas

Praegu on liidus 27 riiki, kes kõik on suured isiksused. Omakasu nimel tehakse loomulikult koostööd, aga ühtset välispoliitikat kooskõlastada on juba palju raskem. Mõningaid suurriikide ajaloost tulenevaid erinevusi arvestades on ka senine ühtne välispoliitika olnud väga ebamäärane. Kahjuks ei ole me eriti tõsiseltvõetavad, kui seisukohad erinevates välispoliitilistes küsimustes on erinevad. Edaspidi tuleb nii liidusiseses kui ka välises poliitikas olla mõistlik. Mõistlikkus on sõna, mis peaks Euroopa Liidu võti tulevikku olema. Ühist seisukohta polegi tihti nii raske leida, lihtsalt tuleb arvestada teiste arvamusega ning eesmärgi nimel enda isekusest loobuda. Euroopa Liit peab sisemiselt efektiivselt toimima. Europa.eu lehel on kirjas, et kuna sõjatehnika muutub üha keerukamaks ja kallimaks, peavad liidumaad edaspidi tegem üha rohkem koostööd relvade tootmisel.

Ühiskond

2

doc

Väikerahvas tuleviku Euroopas

Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud ­ meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõttekäik päris tõene

Eesti keel

5

pdf

Euroopa-mis edasi?

teavitustööle, suunama inimesi truuduslike suhete, perekonna ja laste saamise poole. Madalas iibes ja kehvas tervises ei saa kindlasti süüdistada madalaid sissetulekuid ja kriisi. Ka buumi ajal, kui raha ja võimalusi oli, perele ja tervisele suuremat tähelepanu ei pööratud, vaid rabeleti palehigis mõtteis muretu elu. Ehk siis heaolul ei ole mingisugust pistmist iibega. Pigem on see seotud sellega, mida inimesed väärtustavad- kas urbaniseerumist või maaelu, kas karjääri või perekonda. Lahendust näen mina õiglase maksusüsteemi leidmisel. Siinkohal olgu ära öeldud, et olen täiesti nõus A.Arraku poolt välja pakutud tulumaksusoodustustega lastevanematele. See aitaks kaasa soovile lapsi saada, suurendaks maksumaksjate arvu ja aitaks üle elada kriisi veelgi suurema prognoositava järeltõuke. Osa Euroopa riike on elanud üle oma võimete tuleviku arvelt. Suurendatud on riiklikke

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

2

odt

EUROOPA KULTUURIRUUMI VÄÄRTUSHINNANGUD

Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat jõudnud piirini, kus ligikaudu viiendik rahvast paljudes maades on valmis hääletama võimule karmima immigratsioonipoliitika toetajad. Inimesed on niivõrd pagulaste vastu, sest on levinud arvamus, et pagulased ei tee ise üldse tööd, vaid elavad toetustest, mida riik neile pakub meie rahadest. Ometi on sotsiaalmeedias levinud pilte ning postitusi sellest, kus mustanahaline teeb tööd riigis, kuhu ta on immigreerunud. Eurooplane ei ole väga salliv teistsuguste inimeste vastu, näiteks nagu on pagulased. Poliitik Tunne Kelam on öelnud: „Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes „kõik ühe eest“ vaid ka „üks kõigi eest““. See tähendab seda, et iga riik peab olema valmis aitama Euroopa Liidus olevaid riike

Ühiskond

13

docx

KULTUURIPÄEVIK

Ühendusse, millel lisaks ühisele vääringule oleks ka ühine rahanduspoliitika. Meiega sarnase dilemma ees saavad lähiaastail olema ilmselt paljud teised bloki liikmesriigid. Euroala arhitekti professor Otmar Issingu algse plaani järgi pidi valuutatsoon lisaks ühisele vääringule tähendama ühist eelarvepoliitikat. Nüüd on mehest endast saanud aga rahaliidu suurim kriitik. Täpselt aasta tagasi hoiatas saksa professor, et kaardimaja, mida nimetatakse Euroopa Keskpangaks, ähvardab vältimatu kollaps. Miks? Sest Euroopa Liidu suuremat ühtsust soovinud poliitikud, mõistes, et ei suuda ühist fiskaalpoliitikat läbi suruda, otsustasid alustada ühisest valuutast. Nad said aru, et eelarvepoliitika loovutamine Euroopa Keskpanga hoolde tähendaks ka sisuliselt iseseisvusest loobumist ja seda mõistagi keegi ei tahtnud. Eurotsooni probleemid said alguse just sealt ehk selle loomise hetkest alates. Praegu tegeleme vaid poolega

Kultuur

12

doc

Euroopa manifest – veenev või ebaveenev?

Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka „globaliseerumine“, mida ei nähta iseenesest probleemina, vaid eurooplaste võimetust seda enda kasuks pöörata ning ohjata.2 Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn- Benditi väljapakutud variant ning mil määral jääb see unistuseks ning paljuski liialdatud reaktsiooniks praegusele olukorrale? Käesolev essee seab taustsüsteemiks 2008. aastal alanud finantskriisi, mis pakub väga olulise pinna arutlemaks Verhofstadti ja Cohn-Benditi ideede ning Euroopa tuleviku üle. Alates 2009

Õiguse kujunemine

Kommentaarid (3)