Nitraadid toidus ja keskonnas (0)

Sarnased õppematerjalid

210

pdf

1 Tervisekäitumine II loeng 2017 Moodle

letsitiini. Taimset päritolu valgud (teraviljavalgud, kaunviljad) – halvem seeditavus – madalama bioväärtusega- organismis sünteesitavate aminohapete saamine võtab enam ainevahetuslikku energiat  Toidurasvad Eestis rasvade osakaalu vahemikuks 25%-35% toiduenergiast- füsioloogiline vajadus, ainevahetus, Eesti ülekaalulisuse osakaal. Põhjamaad- kuni 40%. Kui toiduenergia saamine vastab vajadusele ja rasvhappeline koostis on tasakaalus, ei oma kõrgem rasva osakaal toidus tervisemõju o Küllastunud rasvhappeid kuni 10% o Monoküllastumata rasvhappeid 10-20% o Polüküllastamata rasvhappeid 5-10% (vähemalt 1 % toiduenergiast oomega-3-rasvhappeid), o Transrasvhapped - nii vähe kui võimalik. Eesti soovitustes kolesterool- 300 mg/ päevas Parimad oma rasvhappelise koostise poolest on rasvased kalad, rapsi-, linaseemne- ja oliiviõli. Makrotoitained - süsivesikud Soovitavalt peaks süsivesikud olema toidus 50-60% o Lisatavad suhkrud kuni 10% toiduenergiast

Psühholoogia

40

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja

Biokeemia

23

doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse toidule (lisaained). Kuigi neid eelnevalt põhjalikult uuritakse, võivad nad uues keskkonnas muutuda mürgisteks. Toit pole kunagi valmis, (bio)keemilised protsessid jätkuvad ka temas säilitamisel, mille käigus võivad tekkida uued ohtlikud ained. Toidus võivad tekkida suuremal või vähemal määral toksilised ained ka veel seedimise käigus. 2. Toidutoksikoloogia uurimisala. Toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi. Toidus sisalduvate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid. Toidu ja joogiga organismi jõudnud ainete ning organismi vastasmõju tulemusel

Toitumise alused

38

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng

29

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�

Bioloogia

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

mõju), või ilmneb alles nüüd (näiteks langatused ja nende mõju). Ka Tallinna tööstuspiirkondades avaldub pärandmõju, jääkreostus. Mõju avaldub looduskeskkonnale, ökosüsteemide seisundile, taimedele, loomadele.  Mõju pinnasele – maapinna vajumine, hüdroloogilise režiimi muutused, mulla omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente.   Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega.  Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained;

Keskkonnakaitse ja säästev areng

226

pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�

Aiandus

Kommentaarid (0)