Turismimajandus (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Turismiettevõtlus

4. Korraldus ­ mõeldes siin nii reisiteenuste korraldajaid (reisikorraldajad ja reisibürood) kui ka reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ja asutusi). Kokkuleppeline termin meeldejätmiseks "MATK". TURISMI LIIGID JA KATEGOORIAD: 1. Siseturism ­ riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 2. Sissetulev turism ­ riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 3. Väljaminev turism ­ riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON: NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT TURISTI MÕISTE: Reisijad jagunevad kaheks: 1) Külastajad: turist ja ühepäeva külastaja (loetakse statistikasse). 2) Muu reisija (ei loeta statistikasse). REISIJA VAJADUSED: -Eneseteostuse vajadus -Staatusevajadus

Turism

58

ppt

Rekreatsioon ja turism

Rekreatsioon ja turism  Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles ­ virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism  Vaba aeg leisure · objektiivne ­ saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne ­ sisemine tunnetus Neulinger, 1974  Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio ­ värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel

Vaba aeg ja rekreatsioon

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism ­ turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus

51

pdf

Turundusplaani koostamise juhend

Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...

Ainetöö

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

nitest ­ accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster ­ atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja ­toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);

Turundus

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika

Kommentaarid (0)