Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Kes Maarjamaale tulid?
  • Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas?
  • Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks?
  • Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad?
  • Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?
  • Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15saj?
  • Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa �viljaait?
  • Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?
  • Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud?
  • Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal?
  • Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused?
  • Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile?
  • Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult?
Vasakule Paremale
Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557 #1 Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557 #2 Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557 #3 Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristi.ott Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Muistne vabadusvõitlus ja keskaeg

Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks ­ KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt ­ Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest?

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Balti ristisõda

Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 ­ 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 ­ 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga:

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Minevikus toimunud sündmused

Esimesed asulad tekkisid jõgede suudmetesse. Eluhooneks püstkoda. ASVAKULTUUR PRONKSIAEG (1500E/KR-600E/KR) Kasutusele esimene metall tööriistade valmistamiseks ­ pronks. 2-5kg(kirve jagu) pronksitükk maksis ca. 100. Karilooma. Iseloomulikud kindlustatud asulad (Asva asula Saaremaal). tegevusalad. Põlluharimine, karjakasvatus ja kaubandus. Ulatuslik teraviljakasvatus, mis sai teoks tänu REHE leiutamisele. Rehi ­ teravilja kuivatus ruum, mis ehitati enamasti elamusse sisse . Nt. Rehielamu ­ eestlaste peamine elupaik ca. 3000a. (U. 1000E/KR- u. 1920p/kr) Varajane ja Rooma rauaaeg. Inimesed kolisid kogukonnast rohkem eraldi taludesse elama ­ individuaalsus. Matmiskommete ulatuslik kasutamine ­ rajati erinevaid kalmeid: kivikirstkalmed tarandkalmed laevkalmed Rooma impeerium ja Eesti ala. Esimese põlluharimisviisina levis Alepõllundus, hiljem kujunes karjakasvatuse levides paikne Põlispõllundus. Rooma rauaaeg üldiselt oli euroopale hea aeg. KESKMINE RAUAAEG E

Ajalugu
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid

Eesti ajalugu
thumbnail
3
docx

Ajalugu küsimused

(vürsti sõjaline kaaskond) Läbirääkimised ­ 4.mail mõrvati ülestõusnute juhid (4 kuningat) läbirääkimiste ajal Paides. Sõjamäe lahing ­ 14.mail 1343 lahing Tallinna külje all, kus eestlase vägi hävitati. 12. Nimeta Jüriöö ülestõusu tulemused ja tagajärjed. Järgmise kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu. Maa laastati taas, eestlaste vanemkond hävitati lõplikult. Tuli katk ,, Must Surm". Põhja-Eesti müüdi Saksamaale.Eestlaste olukord halveneb veelgi. 13. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) · adratalupojad · üksjalad · vabatalupojad · maavabad 14. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? Idas - Moskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) Lõunas - Poola-Leedu ühendkuningriik. Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister (W. VON

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus...........................................

Ajalugu



Lisainfo

Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2)

1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused?
Sakslaste tung itta (drang nach osten)
Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE
Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi
Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata)
Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile.

2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid?
Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden

3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta)
• 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid.
• 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad.
• 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab.

4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas?


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun