Võimsus (0)

Sarnased õppematerjalid

34

doc

Elektrotehnika vastused

U ­ pinge juhi otstel I ­ voolutugevus R ­ juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 ­ juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ ­ vooluallika elektromotoorne jõud Rs ­ vooluallika sisetakistus Rv ­ ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1 + I2 = I3 + I4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 + I2 I3 I4 = 0 Kirchoffi teine seadus

Elektrotehnika ja elektroonika

18

pptx

VÕIMSUS

VÕIMSUS K E L LY L U I K  MIS ON VÕIMSUS? • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. • Võimsuse tähiseks valemites on N • Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W)  VÕIMSUSE VALEM N= A/t • N- võimsus. Ühik on W (vatt) • A- töö. Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund)  VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=F\v N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks

Füüsika

32

pdf

Vahelduvvool

2 Ik = I m = 0,637 I m . Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Võrdleme olukorda 10-oomise takistiga R alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas. Eralduvat soojushulka iseloomustab võimsus, mis igal hetkel on pinge ja voolu hetkväärtuste korrutis. p = u i. Soojushulk on võimsuse ja aja korrutis. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Im I= = 0,707 I m ; 2 Um U= = 0,707 U m . 2 Ja vastupidi: I m = I 2 =1,41 I ; U m = U 2 =1,41U . 79

Füüsika

42

docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori, kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest Vooluresonantsiks nimetatakse sellist olukorda, kui IL=IC, mis tekib siis, kui xL=xC. Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad, kui koguvool. 7. Võimsused vahelduvvooluringis a)Aktiivvõimsus Toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. P=U I=I2r b)Induktiivvõimsus Voolu ja magnetvoo vähenemisel teise ja neljanda veerandperioodi vältel muutub magnetvälja energia maksimaalväärtusest nullini. Võimsuse keskväärtus P on puhtinduktiivses vooluvõrgus võrdne nulliga, sest toimub perioodiline energiavahetus vooluringi magnetvälja ja generaatori vahel. Niisuguse

Elektrotehnika1

10

doc

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

1 Siinuste korrutist saab teisendada sint sin(t ± ) = 1 - t ± ja Um·Im=2U·I. Asendades saame p=U·I·cos-- U·I·cos(2t±). Perioodi keskmise võimsuse P saame ühe perioodi integreerimisel 1 [ cos cos(2 )] cos . = U I - U I t ± dt =U I Seda keskmist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks ja mõõteühikuks on vatt [W].) Aktiivvõimsus on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. Soojuslik võimsus eraldub vaid aktiivtakistis. Aktiivvõimsus avaldub kujul P = I Z I R / Z = I2 R nagu alalisvooluahelaski. Aktiivvõimsuse ühik on vatt (W). 13. Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Reaktiivvõimsus kirjeldab seda osa näivvõimsusest vahelduvvooluahelas, mis ei eraldu soojusena (kasuliku tööna)

Elektrotehnika

29

pdf

Elektrivarustus ja elektripaigaldised EKSAMIKÜSIMUSED

• Seos voolu I ja pinge U vahel vahelduvvoolu ahelas üldjuhul, kus Z on näivtakistus: I=U/Z 10. Joonistage pinge, voolu ja võimsuse hetkväärtuste kõverad vahelduvvooluahelas? Kuidas iseloomustada võimsust vahelduvvooluahelas? Mis on hetkvõimsus, aktiivvõimsus, reaktiivvõimsus ja näivvõimsus, mis on võimsustegur? Kuidas arvutatakse energiat, mida näitab energia? Joonis: pinge, voolu ja võimsuse hetkväärtuste kõverad vahelduvvooluahelas Vahelduvvoolu ahelas on võimsus muutlik. Kuna avaldub valemist N=U*I => P=I2*R. Kaks olulist suurust U ja I muutuvad ning selle tõttu ei kasutata nende hetkväärtusi vaid efektiivväärtusi. e Hetkvõimsus - on pinge hetkväärtuse U ja voolue hetkväärtuse I korrutis. Aktiivvõimsus - iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Alalispinge ja -voolu I korral on võimsus P võrdne pinge U ja voolu I korrutisega

Elektrivarustus ja elektripaigaldised

138

pdf

Elektrotehnika alused

1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1

Mehhatroonika

9

docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

4. Resonantsinähtus elektriahelates ­ Pingeresonants- mahtuvtakistus ja induktiivtakistus on võrdsed (xL=xC) siis ka UL=UC mis tähendab, et pingekolmnurk on taandunud sirglõiguks. Vooluringi takistus on ahela aktiivtakistus. Võib tekkida väga suur vool. Tekib kindlal sagedusel. Vooluresonants- on olukord kus IL=IC mis tekib kui xL=xC siis võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. Tekib kindlal sagedusel. Tekib suur kogutakistus. 5. Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1). 6. Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned

Elektriahelad ja elektroonika alused

Kommentaarid (0)