Ergonoomika (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Sisukord

Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Arvutitöö 4
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad ja kirjandus 10

Sissejuhatus

Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele.
Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele.
Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid , pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö.
Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad , koolid, haiglad . Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni.
( http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.ht m)

Arvutitöö

Nüüdisajal kasutatakse arenenud maades arvuteid enamikul (50-60%) töökohtadel ning ka kodus. Seoses sellega on tekkinud palju uusi probleeme nii töö organiseerimise, töökoha kujundamise kui ka tervise valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on tõusnud tugi-liikumisaparaadi ja silmahaiguste arv. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Palju kirjandust on internetis.
Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti pointerit ebamugav liigutada.

Tööasend

Statsionaarse elektronkiiretoruga arvuti töökohal on üheks oluliseks probleemiks pidev isteasend ning lihasegruppide ja liigeste staatiline pinge. Seetõttu on sellisel tööl levinud tugi-liikumisaparaadi haigused (nt radikuliit). Järelikult on staatilisi koormusi vaja töökohal maksimaalselt vähendada ja ühtlustada need eri kehapiirkondade vahel.

Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi.
Kui telefoni kasutatakse sageli (palju kordi tunnis), peab ta olema lähedal (kuni 50 cm), kui harva (mõni kord päevas), siis kaugel (üle 1 m).
Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha , sealhulgas jalgade, liigutusi.
Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele.
Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule .
Töötajale peaks andma ka selliseid ülesandeid, mis nõuavad käimist ja kehaasendi muutmist. Vahetevahel on kasulik ennast sirutada ja jalutada.
Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreþiimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi.
Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus.

( http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html )

Silmade väsimine

Tähtis on kujutuse kvaliteet ekraanil . Kuvari pilt peaks olema maksimaalselt stabiilne. Vahel pilt väreleb. Seda võib põhjustada nii arvuti kui ka abiseadmed, millest lähtuvad magnetväljad (printer).
Vigade arv ekraanilt lugedes on kuni 30% suurem ja lugemise kiirus samavõrra väiksem kui paberilt lugedes. Et suurendada tööviljakust, vähendada vigu ja silmade väsimist, peaks arvestama järgmisi seisukohti:

Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal.
Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga ( Times New Roman ), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad.
Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%.
Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m.
Optimaalne kontrast on umbes 10:1.
Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4.
Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed.
Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega.
Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks.
Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda.
Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu.

Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama,
et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda,
mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga.

Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400-500 lx. Bridger (1995) soovitab arvutiga töökohal 300-500 lx, kusjuures madalamaid väärtusi, kui ruumis ka räägitakse. Kõrvalasetsevates ruumides, et silmad vahel puhkaksid, võiks olla 50-100 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi olla peegelpindu, välja arvatud mõni seinapeegel.
( http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html )

Klahvistik ja hiir

Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15o.
Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri , mis hoiavad käe neutraalses asendis.
Käsitledes arvutiga tööl keskkonnatingimusi, peab märkima, et on vahe, kas kasutada arvutit lühikest aega või töötada arvutiga tööpäev läbi. Juhukasutajad pole nii tundlikud mikrokliima kõrvalekallete (soojuskiirgus, tõmbetuul) suhtes.
Ergonoomika arvutite puhul ei piirdu ainult töökohaga, vaid käsitletakse ka muid probleeme. On kasutusel termin tarkvaraergonoomika. ( http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html )

Kokkuvõte

Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida.
Kuna ergonoomika on kiiresti arenev rakendusteadus, siis tuleb esmalt anda ülevaade tänapäeva ergonoomika probleemidest. Kirjandus selle kohta on rohkem kui kolmveerandi osas ingliskeelne . Ergonoomika tegeleb esmajoones suhteliselt "normaalsete" töötingimustega, kus päevakorras on küsimus, mida teha edasi. Nüüdisaja ergonoomika küsimusi käsitlevat eestikeelset kirjandust on kahjuks vähe.
( http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ )

Kasutatud allikad ja kirjandus

http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.ht m

http://www.parnu.ee/raulpage/ergo
10

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

92 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eGoist Õppematerjali autor

Korrektselt vormistatud lühike referaat teemal: ergonoomika. Ilma tiitelleheta.

ergonoomika

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvutiklassi ergonoomia

Arvutiklassi ergonoomia Arvutiga ohutult töötades peab kindlasti järgima mõningaid nõuandeid. Need nõuanded on: Tööasend ·Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. ·Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. ·Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. ·Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. ·Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreziimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. ·Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. ·Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Silmade väsimine ·Must tekst valgel taustal väs

Informaatika

docx

Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus

ARVUTIKLASSI PLANEERMINIE JA SELLE OHUTUS SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ergonoomika nõuded on läinud aastate jooksul karmimaks ning erinevad asutused peavad ka neid järgima, et säiliks töötajate tervis, ohutus ja heaolu. On hakkatud pakkuma erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241.

Arvutitund

ppt

Ergonoomika

mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Tarkvaraergonoomika Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Kognitiivne ergonoomika Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel. Probleemide lahendamine ja otsustamine Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise

Töötervishoid ja -ohutus

odt

Kaasaegse ergonoomika alused

Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.

Ergonoomika

doc

Kaasaegse ergonoomika alused

Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist

Ergonoomika

doc

Arvuti kasutamisega seotud ohud

.......................................................7 1.1.6 PEAVALU...........................................................................................8 1.1.7 PRINTERIGA SEOTUD OHUD ........................................................8 2.1 PSÜÜHILISED HÄIRED...................... .................................................9 2.2 KAHJUSTUSI PÕHJUSTAVAD ASJAOLUD......................................9 2.3 HAIGUSTE JA KAHJUTUSTE ENNETAMINE ...............................10 2.4 ERGONOOMIKA ................................................................................12 KOKKUVÕTE .....................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................14 2 SISSEJUHATUS Arvuti on saamas paljude inimeste lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks

Arvutiõpetus

doc

Tööohutuse essee

TÖÖOHUTUS ASUTUSES, ÜHISELAMUS JA KODUS Tööohutus on tänapäeval väga tihedalt kasutatud teema, eriti olles töö juures, kodus või ühiselamus. Seekord räägime eelnevas lauses öeldud kohtades arvutitööd ja selle tööohutust. Tööohutust saab teisiti nimetada ka ergonoomikaks. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Asutuses on tööohutus möödapääsmatu teema. Tööohutuse eeskiri või protokoll peab olema loetud igal töötajal ja tööandjal, et nad teaks oma õiguseid, mis tulevad kasuks, kui on toimunud mingi tööalane õnnetus, mis tekitab töötajale füüsilist või vaimset kahjustust.

Tööohutus ja tervishoid

doc

Arvuti mõju tervisele

Pärnu Ühisgümnaasium Arvuti mõju tervisele Uurimustöö Sisukord Pärnu Ühisgümnaasium.............................................................................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud...............................................

Informaatika

Rohkem sarnaseid