Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Indoneesia (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Indoneesia #1 Indoneesia #2 Indoneesia #3 Indoneesia #4 Indoneesia #5 Indoneesia #6 Indoneesia #7 Indoneesia #8 Indoneesia #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rossasa Õppematerjali autor
Põhi andmed, asukoht täpsemalt, SKT, riigi arengutase, majandusorganisatsioonid, energiamajandus, metsandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Indoneesia

Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND

Geograafia
thumbnail
16
doc

Kalimantani vihmametsade hävitamine

See äratas minu huvi oma liigirikkusega, sellega et ta on jagatud kolme riigi vahel ja tõsiasjaga, et see on veel üks väheseid paiku Kagu-Aasias, mida on veel võimalik päästa. Oma uurimuses ma keskendungi sellele, mis ja kuidas muutis selle saare loodustiku hävimisohtlikuks ja sellele, kuidas meil veel on võimalik seda eedenit päästa. 3.Ülevaade 3.1. Asukoht Kailimantan on saar Kagu-Aasias, mis on jagunenud kolme riigi vahel: Malaisia, Indoneesia ja Brunei. Saare pindala on 743 330 km2, mis teeb sellest suuruselt maailma kolmanda saare. Kõige suurem osa saarest (72,6%) kuulub Indoneesiale; 26,7% kuulub Malasiale, jagunedes omakorda Sabah`i ja Sarawaki osariigi vahel; 0,6% Kalimantanist kuulub väiksele Brunei sultaniriigile. Seda saart piirab põhjast Lõuna-Hiina meri, Sulu meri kirdest, Makassari väin ja Sulawesi meri idast ning Java meri ja Karimata väin lõunast. Kailimantanst läände jääb

Bioloogia
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Linna- ja maaelanikkonna osakaal, suurlinnade teke ja arenemine. Erinevused arenenud riikide ja arengumaade rahvastiku iibes, soolises ja vanuselises struktuuris, keskmine eluiga arenenud riikides nin arengumaades. Koht Riik Rahvaarv Aasta -- Maailm 7 038 000 000 2012 1 Hiina RV 1 347 350 000 2011 2 India 1 210 193 422 2011 -- Euroopa Liit 503 492 041 2012 3 Ameerika Ühendriigid 314 317 000 2012 4 Indoneesia 237 641 326 2010 5 Brasiilia 193 946 886 2012 6 Pakistan 180 600 000 2012 7 Nigeeria 166 629 000 2012 8 Bangladesh 152 518 015 2012 9 Venemaa 143 142 000 2012 10 Jaapan 127 570 000 2012 rahvaarv 20-l sajandil kolmekordistus. Sellise kiire kasvu üheks oluliseks põhjuseks on: laste suremuse vähenemine ning keskmise eluea tõus.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Mianmar, Sri Lanka, Jaapan, Lõuna ja PõhjaKorea, Taiwan, Malaisia, Filipiinid Indoneesia : UNESCO maailmapärandisse kuulub Indoneesiast Borobuduari buda pühamu, Komodo RP, Ujung Kuloni RP, Prambanani hinduistlik templistik, Sangirani esiaajalooline leiukoht, Lorentzi RP ning Sumatra vihmametsad. Turism hakkas hoogustuma 1980. aastate keskel tänu turismirajatistesse tehtavatele suurtele investeeringutele. iseseisvusvõitlus. Indoneesia vaatamisväärsusteks on sealne lopsakas troopiline loodus, mäed ja vulkaanilised pinnavormid; budistlikud, hinduistlikud, islamistlikud jt. kultuuride arhitektuurilised saavutused (nt. Jaaval Borobuduri buda pühamu ja Prambanani hinduistlik templistik). Lisaks on huvitava varjuteatrid ning korraldatava kukevõitlused. Bali saarel on üle 30000 templi ning lopsakas loodus, mis meelitab sinna turiste. Filipiinid : Turismi osatähtsus on väiksem kui KaguAasia arenenud maades, kuid

Turismiettevõtlus




Meedia

Kommentaarid (1)

MikkTeras profiilipilt
22:11 28-03-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun