Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Maailma keeled (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teatakse 2 Kuidas on keel märgisüsteem?
Maailma keeled #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TrollingInTheDeep Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
odt

Maailma keeled

Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000­7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Keelesugulus. Maailma keeled

 Arvutitarkvara: programmid, mängud  Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavatest keeltest kuulub Indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa keelkonna suuremad keelerühmad: Germaani allrühm:  Inglise keel (328mil)  Saksa keel (90mil)  Hollandi keel (22mil) Romaani allrühm: Hispaania keel (328mil) Portugali keel (178mil) Prantsuse keel (68mil) Slaavi allrühm:  Vene keel (144mil)  Poola keel (40mil)  Ukraina keel (37mil)

keel ja keeled
thumbnail
4
doc

Keel ja keeled

Keel tekkis seega enne kui inimesed rändama hakkasid ja kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. d) tüpoloogiline liigitamine- keelte liigitamine grammatilise ja sõnalise sarnasuse alusel. e) genealoogiline liigitamine- keelte liigitamine nende päritolu alusel. f) algkeele rekonstrueerimine- algkeelte sõnade taastamine võrdlev-ajaloolise meetodiga nii, et saaks seletada, kuidas algkeele vormidest on keelemuutuse tagajärjel kujunenud tänapäeva sõnad. g) Uurali keelepõõsa teooria- kontaktiteooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. h) lingvistilise paleontoloogia meetod- seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimi ja loomi tähistavaid sõnu ja seda paika kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkoduks. 3

Eesti keel
thumbnail
7
ppt

Maailma keeled ja keelkonnad

Maailma keeled ja keelkonnad Oliver Saare Janeli Orgmäe Caisa Sell Rauno Puks Kuidas keel tekkis? Kas keel on arenenud mingist madalama astme signalisatsioonisüsteemist? Kas keelevõime on seotud inimesele ainuomase organiga? Millal keel tekkis? Kuigi tänapäeval on teadus arenenud, ei ole võimalik leida vastuseid nendele küsimustele. Kui palju on keeli ja nende kõnelejaid Väidetatavalt on keeli umbes 4000-5000 Keelte arv on muutlik 80% keeltest on valdavalt väiksed keeled ( alla 1000 kõneleja) Eesti keel on suur keel! Keelte liigitamine Keelteteaduses kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: · Tüpoloogiline · Geneetiline Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine Otseseid andmeid on vähe. Võrdlev ajalooline meetod. Muutetunnused ja lause

Eesti keel
thumbnail
11
doc

Saami keeled

erilist huvi. Töö eesmärgiks seadsin saada võimalikult põhjaliku ja täpset informatsiioni saamist saami keelterühma kohta, natuke ka saamide enda kohta ning nende kultuurist. Materjali kogun erinevatelt interneti lehekülgedelt. Paraku on paljude lehtede peal ainestik väga sarnane, mis raskendab mitmekesise töö koostamist. Samuti kasutan Martin Ehala eesti keele õpikut ,,Eesti keele struktuur," kust saan põhjaliku ülevaate saami murrete kohta ja uurali keelkonna kohta, kuhu kuulub ka eesti keel. Töö jaotan neljaks peatükiks, kus annan ülevaate saami rahvuse, saami keelte, tuntuimatae saamide ja geograafilise paiknemise kohta kaardil. 3 1. SAAMI RAHVUS 1.2. Saami rahvuse tutvustus Saamid on rahvas Euroopa Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis) nad kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000­100 000

Eesti keel
thumbnail
6
doc

Keel ja keeled

maailma eri paigus üksteisest sõltumatult c) monogeneesi teooria – tekkis üks keel Aafrikas, mis hakkas maailma eri paigus uuteks keelteks arenema d) tüpoloogiline liigitamine – lähtutakse sõnade grammatilistest omadustest e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse ühise päritolu alusel f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu g) Uurali keelepõõsa teooria – uurali keeled ei pärine ühisest algkeelest, vaid on aja jooksul tiheda kontakti tõttu sarnaseks muutunud ja seejärel inimeste laialivalgumise tõttu jälle erinevaks muutunud h) lingvistilise paleontoloogia meetod – meetod keelkonna algkodu tuvastamiseks, mis põhineb taime- ja loomaliike tähistavate sõnade võrdlusel sugulaskeeltes 3. Nimeta vähemalt 4 keele funktsiooni. Info edastamine, emotsioonide väljendamine, mõtlemisvahend, suhete kindlustaja ja hoidja 4. Millal tekkis inimkeel

keel ja keeled
thumbnail
5
doc

Maailma keeled

Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karjala keelt kõneleb u

Ärijuhtimine
thumbnail
2
docx

Maailma keeled ja keelkonnad

Mitu keelt maailmas on? "Paabeli torn" Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue'I keelteandmebaasi järgi. Mõned keeled on hääbunud ja väljasurnud (näiteks etruski, kopti ja takelma keeled). Suured keeled, väiksed keeled Eesti keelt peetakse väikseks keeleks Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena

Keeleteadus



Lisainfo

10. klassi eesti keele kursuse teema "Maailma keeled" kordamisküsimused vastustega

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun