Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal (0)

Sarnased õppematerjalid

19

pdf

Eesti vana usk konspekt

EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega.

Eesti vana usk

31

doc

Eesti vanausu konspekt

Vabahinged: 1. irdhinged (eemaldumine) 2. siirdhing (sisenemine) Esimesed kaks on põhimõtteliselt samad. 3. lahushing - puuhing 4. väeloom/kaitsevaim (katoliikluse pühakute juured) 5. teisik 6. abivaimud ,,+" 7. lisahinged ,,-,, < vead 8. needus (surnud hing; kalm) 9. Üldhinged o Maa-ema (inimene kuulub maale); pingeid maandama (maas püherdama) o Taeva-isa (vana nimega ilm) o Nende kahe kokkusaamine ehk hierofaania ehk pühaduse ilmumine on esimene äikesevihm Uuestisünd - raskete haiguste ravi Tegu - tegu, sõna, mõte, pilk jne jne. Linavästrik - jäälõhkuja, koputaja Eesti kultuuris on murrang 19. saj keskel. 1. Madu nõelab (Madu võtab maaviha, konn võtab veeviha) 2. Madu > maaviha 3. Konn > veeviha kokku 2. ja 3. > surnute vägi 4. Äi ke - Äi (vana mees, surnu) 5. Maaga 6. Surnuga? Leib: - puder - leib - õlu

Ajalugu

14

docx

Kordamisküsimused Eesti vanas usus

Peita ei tohtinud ennast. Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm), jooksmine, aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimud), tikke ei tohi olla ligi ega tulerauda, majas ei tohi olla piksepuitu, tulioksaga puitu ei tohtinud olla kusagil, eriti mustad koerad ja kassid välja, rauda ei tohi ligi olla.. 2. Majahaldjas (koduvaim) kui liitkujutelus. Millest ’’koosneb’’? 1) Ilmub vana inimesena – nirk, madu(nastik), kilk(ristikas vms), ehaema 2) Valvab, hoiab maja (kui teda toidetakse, maja püsib kaua) 3) Toitmine 4) Ei salli tülitsemist 5) Matustel valvatakse 6) Saab kaasa võtta (esimese palgina) 7) Näita end harva (kui näitab, siis endeline) 8) Ennustab 9) Küsitakse talt nõu (jah v ei vormis küsimused) 10) On segunenud kratiga (kratti ei toidetud) 11) Eraldi saunaema ja saunaisa 12) Armastab inimeste lähedust

Eesti vana usk

40

docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittetegemine hoiab halvad asjad eemale, toas vilistamine?) 5. Pühaduse tunnetus – püha on midagi erilist, teistsugust, tavalisest eraldatu. Püha avaldub ajas ja ruumis. Pühad kohad on olemas kõikides religioonides, sellistes kohtades võivad suurema tõenäosusega toimuda kokkupuuted üleloomulikuga. 18. sajandi – 19

Kultuur

4

doc

Kordamisküsimuste vastused

kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega ­ olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine ­ hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel ­ 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ­ ajalooline dünaamika 1) animatism ­ kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid

Maasotsioloogia

4

doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid

Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega ­ olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine ­ hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel ­ hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega ­ ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati

Maasotsioloogia

9

doc

Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade

vallutanud mingisugused võõrad jõud, muidugi siis tugevamad ja järelikult ka elavaile kardetavad jõud. Sellepärast laip on muutunud elavaile hirmutavaks ja hädaohtlikuks, kellest on hoitud eemale. Ei usuta hinge igavest surematust või igavest elu, vaid niikaua , kuni säilib midagi konkreetset tema kehast, näit. luud, või kasvõi mingi mälestuski temast. Usutakse, et kuni püsib keha või selle üksikosad ja elundid, seni püsib ka nende hingejõud, kuigi alistunult kehasse tunginud võõrjõududele. Seepärast on laibal suur tähtsus nõidumisvahendina: elavad püüavad rakendada seal kätkevaid jõude oma huvides. Näit. kui surnuluuga hõõruda kätel kasvavat käsna, soolatüügast kaob see ära. Laiba jõud kandub üle ka temaga kokkupuutunud esemeisse ja mulda. Näiteks matusepaigast leitud kirstu naeltest tehtud västraga saab palju kala. Kui aga keegi jääb matmata, siis hakkavad tema luud oigama. Sellised

Religioon

8

doc

Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus

Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale.

Eesti kultuuriajalugu

Kommentaarid (0)