Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Filoloogia - Sissejuhatus romaani filoloogiasse

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste
Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke /elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid .

Mõiste ’romaani filoloogia“
Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine

Romaani keeled Euroopas
1. hispaania keel ~ 400 miljonit
2. portugali keel ~ 200 miljonit
3. pantsuse keel ~ 175 miljonit
4. itaalia keel ~ 70 miljonit
5. rumeenia keel ~ 25 miljonit
Neil pole iseseisvat riiki:
6. katalaani keel ~ 6 miljonit
7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel )- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga.
8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt
9. sardi keel ( Sardiinia saarel) ~ 1 miljon
10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks.

Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia
Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k.
J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen

Romaani keelte rühmitamine
Ida-Romaani keeled (rumeenia, dalmaatsia , itaalia) Lääne-romaani keeled (prantsa, hisp , portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid)
Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus
Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani)
Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse)
Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia)
Balkani-Romaani keeled (rumeenia)

Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr.
Venetid, keldid , messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid . Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini -faliski rühm: faliski, ladina keel

Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr.
Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased

Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi
Kreeka, Foiniikia, Kartaago , Etruski linnade föderatsioon

Rooma ajaloo etapid
Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr)
Rooma vabariik 509-31 eKr
Rooma impeerium 31eKr-476pKr

Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine)
Romaniseerumine - Rooma riigi keeleline , majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli aluseks ladina keele levikule.

Romaniseerimise põhilised etapid

Itaalia (4.-1.saj eKr) „latiini sõjad “ Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud ) ja etruskidega. 265.a võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1.saj eKr

Vahemere lääneosa (alates 3.saj eKr) väga oluline strateegiline piirkond. Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga. Sõjad Kartaagoga: I Puunia sõda (264-241), II Puunia sõda (218-201), III Puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146) Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik - ’) (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120).

Vahemere idaosa (2.-1.saj eKr) seda piirkonda valitses Kreeka. Aasia vallutamine 1.saj eKr- 3.saj pKr- sõlmitakse liidulepingud. Liit Kreeka riikidega;

Lääne-Euroopa 1.saj eKr- 1.saj. pKr Gallia (59-51) Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel. Sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse 1.saj eKr. Rhaetia, Noricum, Pannonia.

Ida-Euroopa 1.-2.saj pKr Traakia , Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse

Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad)
Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, Pürenee ps, Lõuna-Gallia, Põhja-Gallia, Lkkutsia, Pannoonia, Kartaago.
Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia , mägirajoonid
Piirkonnad kus ladina keel ei juurdunud: vahemere idabassein, Germaania

Ladina keele diferentseerumise tegurid
- sotsiaalsed faktorid :
1. Rahvastiku struktuur: ladinakeelse rahvastiku ümberasumine,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #1

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #2

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #3

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #4

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #5

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #6

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #7

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #8

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #9

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015 #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mmkuningas Õppematerjali autor

Kordamisküsimused vastused 2015

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused.

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti"

Ajalugu

doc

Uurimistöö-Romaani keeled

(teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suuline väljendusviis jätkas oma foniloogilist arengut, mis

Uurimistöö alused

doc

Galeegi keel

Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis

Hispaania keel

rtf

Antiigipärand Euroopas

Lucius Apuleius pilkab kerjusmunkadena naisteriideid kandvaid eunuhhpreestreid lustakas menuromaanis "Kuldne eesel" (ehk "Metamorfoosid"), kui ta kirjeldab kiilakat vanameest, üht "sellest ringihulkuvast rämpsrahvast, kes linnatänavatel ja majade vahel tsimblitel ning kõristitel pläristavad ja Süüria jumalannat kaasa tassivad, pannes seda almust koguma" kui sa oled uudishimulik ja oma ihasid taga ajad, muutud eesliks - Apuleiuse mõju on ulatuslik tema romaani mõju on säilinud tänapäevalgi, inspiratsiooni on saanud kirjanikud Boccacciost Cervanteseni ning Shakespearest Kafka ja Salman Rushdieni. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi (materiaalse ja vaimse maailma vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

11 Keelkond: Indoeuroopa keelkond Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni, makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled

Keeleteadus

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis

keel. Lingua Latina oli üldmõiste, Latinitas tähendas prestiizset keelepruuki. 20. Milliste astmetena ja miks kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone? Ladina keele korduv suremine,s.t elava keelefunktsioonide kaotamine: · Emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.12. sajand 813 Tours'i kirikukogu: preestrid peavad ladinakeelset piiblit ette lugema ja tõlkima romaani keelde. · PõhjaPrantsusmaa (karolingid) 9.saj I pool · LõunaPrantsusmaa (provansi k) 9. saj keskpaik · Itaalia 9. saj II pool · Hispaania 10. saj I pool jne. Pidevus keelearengust ja uuendustest mööda vaadata. Keele hääbumine. 21. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. -

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus

Üldkeeleteadus

Rohkem sarnaseid