Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus
Riigivõimu saab teostada ainult PS-le toetudes, riigi kodanike õiguste ja vabaduste piiramine peab täielikult lähtuma PS-st. Seega mistahes maksete kehtestamine on võimalik ainult seadusega. Kõikvõimalikud käskkirjade ja määruustega kehtestatud teenustasud on ebaseaduslikud. Riigi avalik-õiguslike ülesannete täitmisel on tegu riigilõivuga. o ERIMAKSED PS § 113 lubab kehtestada riiklikke makseid. Selliste maksete kehtestamine on erandjuhus ja peab olema kooskõlas avaliku ehk ühiskonna huviga. Selliste maksete kehtestamisel tuleb silmas pidada, et riigi ja OV-te avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks saadakse raha maksude kaudu, kõik või valdav enamus riigi kuludest tuleb katta maksude arvelt. Eri- ja sihtotstarbelised maksed võivad olla kasutusel erandina ega tohi mingil juhul omandada kõiki maksu tunnuseid. Erimaksete puhul tuleks arvestada nende kohta laienevate tingimustega:
tekitatud kahju heastamiseks. Eraomaniku ül on hoolitseda, et vara säiliks ja võimalusel ka suureneks. Riik omanikuna loob mitmesuguseid kontrollsüsteeme (riigikontroll, revisjonikomisjonid, sisekontrollisüsteemid jt), mis suurendab bürokraatiat ja teeb riigi omanikurolli täitmise kulukaks. Kontrollsüsteemid pole kunagi piisavalt efektiivsed ja neid pole kunagi küllalt. 13. Selgita, kuidas informatsiooni asümmeetrilisus mõjutab avaliku sektori efektiivsust ning milles nähakse lahendusi informatsiooni asümmeetria probleemile? Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria, ei toimi tõhusalt. Eraturud kindlustavad end informatsiooni asümmeetriast tulenevate kahjude vastu väga mitmesuguste vahenditega, nagu pant, hüpoteek, kindlustuspreemia. Informatsiooni asümmeetria võib viia turu äpardumiseni. Nt ei tule eraturg piisavalt hästi toime tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise vajadus.
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris)
on stabiilsed, inimesed maksimeerivad oma kasu ja neil on otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt. 2) Avalik valik kui riigi rahanduse keskne lähenemine. Analüüsib institutsioonide/mängureeglite mõju riigi rahanduse otsustele. Avaliku valiku/riigi rahanduse peamised teoreetikud – Wicksell, Lindahl. Avaliku valiku kriitika heaoluökonoomika osas: heaoluökonoomiline analüüs põhineb eeldustel, mis pole ideoloogiliselt neutraalsed. Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes
ühishüvise tunnuseid. Üheks selliseks valdkonnaks on näiteks ausus. Kui kõik inimesed on finantstehingutes ausad, viib see alla tehingukulud. Tegemist on mittevälistava ja mittekonkureeriva hüvisega. Samuti võib väita, et sissetulekute ümberjaotamine on samuti ühishüvis. Kui sissetulekute jaotus on õiglane, saavad kõik inimesed kasu elamisest heas ühiskonnas. Erasektori poolt pakutavaid hüviseid ei pakuta mitte ainult erasektori poolt vaid mõnikord ka avaliku sektori poolt. Samuti on olemas ka vastupidine võimalus, kus ühishüviseid pakutakse erasektori poolt. Näiteks kui keegi rajab isiklike vahenditega lastele mänguväljaku. Ühiselt tarbitavad hüvised ei pruugi alati olla toodetud avaliku sektori poolt. Loomulikult võib linnavalitsus ise osta prügikoristusmasinad ja palgata töölised ning organiseerida prügikoristust. Samas võib palgata ka mõne ettevõtte, kes selle töö ära teeb.
koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg. Graafiline parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa. Matemaatiline kui leitud seaduspärasusi soovitakse ka statistiliste andmete abil kontrollida, nt q=200/p 1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused Püüda saavutada max tulemus fiks ressursside juures või püüda saavutada fiks tulemus min ressursside juures. 1.9. Tasakaaluanalüüsi põhitehnikad
seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks oleva ressursside jaotuse omadusi ja sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 1 7. Mis on pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse
Kõik kommentaarid