2011. a inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Vaatluspraktika neljas kodune töö

ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09

Vaatluspraktika

13

doc

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Elisabeth Jänes Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed Majandusmatemaatika uurimistöö Juhendaja: Reelika Leopard Tartu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigieksami tulemuste koondtabel...........................................................................................5 2. Esimene punkt.........................................................................................................................6 2.1 Kirjandi tulemuste sagedustabel................................................................................6 2.2 Kirjandi sageduspolügoon........................................................................................

Majandusmatemaatika

28

docx

Eesti koolisüsteem

inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume. Neis toimub samm-sammuline üleminek eestikeelsele õppele. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus mõnel erialal on õppekeeleks inglise keel. 1 Innove kodulehekülg. http://www.innove.ee/ (16.12.2016) 2 Ibid. 3 Ibid. 4 Ibid. 5 Ibid. 6 Ibid. 7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg. https://www.tlu.ee (16.12.2016)  Õppimine Eesti üldhariduskoolides on üldjuhul õppemaksuta, õppimiskulud kaetakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. On ka erakoole, kus õppimine on tasuline. Samuti on osaliselt tasuline kõrg-ja ülikoolides õppimine.8 Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks9. 1.1

Ühiskond

42

pdf

KOKKUVÕTE GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI 2013 TULEMUSTEST

rakendamise, analüüsi, sünteesi ning otsuste tegemise tasandil omandatut. Eksamitöö koostamise aluseks on “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö ülesanded on koostatud kohustuslike geograafia kursuste põhjal ja vastavad ainekavas esitatud õpitulemustele gümnaasiumiastmes. GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2013 Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2008–2013 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eksami sooritajaid 7132 7150 6126 5944 5072 1112 Keskmine sooritus (%) 56,4 53,8 62,2 59,4 56,2 53,4 Eesti õppekeelega tööde keskmine 57,27 55,3 63,2 60,2 57,1 54,7 Vene õppekeelega tööde keskmine 47,28 38,7 46,8 47,9 44,3 44,9 Noormeeste keskmine 58,4 55,1 64,0 61,1 57,1 54,3

Geograafia

40

doc

Matemaatika andmestiku analüüs

2002 3 kv, mk, ve 89 eh 2003 18 ve 96 ve 2008 21 eh 79 eh Ülikooli õppima tulnud üliõpilaste matemaatika eksami punktisummad on väga varieeruvad, 179 tulemust 288-st jääb vahemikku 45-80. Selle põhjal võib öelda, et ülikooli astunute matemaatika teadmised on keskmisest paremad. Tunnuse eksam jaotus ei lähene normaaljaotusele (vt. Tabel 13). Matemaatika keskkooli hinne Tunnuse hinne vaatlused on tehtud aastatel 2000, 2002, 2003 ja 2008 ning väärtused on vahemikus ühest viieni. Loenduses on arvesse võetud 171 õpilase tulemust. Eelnevalt nimetatud aastate matemaatika keskmine hinne on 3,5 (vt. Tabel 15). Kõige enam esineb hinnet "4" (39,18%) ja "3" (36,26%), mille esinemise sagedused on ligilähedased. Hinnet "5" on saanud ainult 12,28% andmestikus toodud õpilastest.

Statistika

32

docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-

Matemaatika

6

docx

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused

Eripedagoogika

Meedia

Kommentaarid (0)