PTOLEMAIOSTE EGIPTUS (0)

PTOLEMAIOSTE EGIPTUS
334-325 e.Kr. Aleksander Suure sõjaretk Süüriasse, Mesopotaamiasse, Egiptusse, Pärsiasse ja Indiasse , millega loodi hiiglaslik hellenistlik impeerium .
323 e.Kr. Aleksander Suur suri. Tema väejuhid (hiljem nimetatud diadohhideks ehk järglasteks) jagasid impeeriumi omavahel ja hakkasid sõdima, mis lõppes neist enamuse hävinguga. Säilisid 4 riiki:

• Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased.
  
• Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser . Lysimachos ise oli lõpuks purustatud , ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest.
  
• Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.).
  
• Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.).
  

• 323-283 e.Kr. Ptolemaios I Soter (Aleksander Suure lähedane kindral , neil oli ühiseks armukeseks hetäär Thaïs; 324 e.Kr. pärslastega abiellumise kampaania käigus sai pärslanna; hiljem oli ta abikaasaks ühe teise diadohhi tütar Eurudiki; neljas naine oli makedoonlanna Berenike )
  
• 283-246 e.Kr. Ptolemaios II Philadelphos (Ptolemaios I ja Berenike poeg; abiellus esiteks Lysimachose tütrega; teiseks naiseks võttis oma õe Arsinoe II).
  
• 246-221 e.Kr. Ptolemaios III Euergetes (Ptolemaios II ja ta esimese naise poeg; abiellus Kyrene (tänases Liibüas ) printsessi Berenike II-ga, kes oli tapnud oma esimese mehe, sest too oli saanud Berenike II ema armukeseks).
  
• 221-203 e.Kr. Ptolemaios IV Philopator (Ptolemaios III ja Berenike II poeg; tema abikaasaks sai ta õde Arsinoe III).
  
• 203-181 e.Kr. Ptolemaios V Epiphanes (Ptolemaios IV ja Arsinoe III poeg; abiellus Süüria valitseja Antiochos III tütre Kleopatraga).
  
• 181-145 e.Kr. Ptolemaios VI Philometor (Ptolemaios V ja Kleopatra poeg; abiellus oma õe Kleopatra II-ga; tema ajal oli Süüria sissetung ja kodusõda1).
  
• 170-163 ja 145-116 e.Kr. Ptolemaios VIII Euergetes II (Ptolemaios V ja Kleopatra poeg; sõdis Süüria abil oma venna Ptolemaios VI vastu ja sai lõpuks lüüa; abiellus peale venna surma ta lese ja oma õe Kleopatra II-ga ning ilmselt tappis oma vennapoja ja troonipärija Ptolemaios VII; abiellus hiljem Ptolemaios VI ja Kleopatra II tütre Kleopatra III2-ga, mis põhjustas uue kodusõja senise naise Kleopatra II-ga).
  
• 116-107 ja 88-81 e.Kr. Ptolemaios IX Lathyros (Ptolemaios VIII ja Kleopatra III poeg; abiellus oma õe Kleopatra IV3-ga, seejärel aasta pärast teise õe Kleopatra Selene4’ga; sisuline võim oli ta ema Kleopatra III käes, kes ta kukutas ; sai uuesti troonile alles peale venna Ptolemaios X surma).
  
• 107-88 e.Kr. Ptolemaios X Alexander (Ptolemaios VIII ja Kleopatra III poeg; abielus alguses oma õe Kleopatra Selene ’ga; abiellus hiljem oma venna ja õest eksnaise tütre Berenike III-ga; pandi troonile oma ema Kleopatra III poolt ja valitses tollega kuni ta tapmiseni; langes lahingus).
  
• 81-80 e.Kr. Berenike III (Ptolemaios IX ja Kleopatra Selene tütar; Abiellus oma onu Ptolemaios X-ga; abiellus Rooma survel5 peale poolt aastat üksi valitsemist oma kasupoja Ptolemaios XI-ga, kes laskis ta tappa).
  
• 80 e.Kr. Ptolemaios XI Alexander II (Ptolemaios X ja Kleopatra Selene poeg; abiellus 80 e.Kr. oma poolõe ja kasuema Berenike III-ga ja laskis selle tappa, mispeale vihaleaetud rahvas kuninga maha lõi).
  
• 80-58 e.Kr. ja 55-51 e.Kr. Ptolemaios XII Auletes (Ptolemaios IX poeg; abiellus oma poolõe Kleopatra V-ga; kukutati naise poolt; naasis troonile Rooma abiga).
  
• 58-55 e.Kr. Kleopatra V (Ptolemaios IX tütar; tõenäoliselt sama isik kes Kleopatra VI6; abiellus Ptolemaios XII-ga ja võttis trooni peale tolle kukutamist; valitses koos tütre Berenike IV-ga).
  
• 58-55 e.Kr. Berenike IV (Ptolemaios XII ja Kleopatra V tütar; keeldus abiellumast; kukutati roomlaste poolt ja hukati).
  
• 51-47 Ptolemaios XIII Theos Philopator (Ptolemaios XII ja Kleopatra V poeg; abiellus oma õe Kleopatra VII-ga; reaalselt valitses ta õde ja iseseisva võimuhaaramise katse lõppes lüüasaamisega Julius Caesarilt ning hukkumisega; võitluse ajal Caesariga püüdis võimu saada ka kolmas õde Arsinoe IV, kes aga samuti roomlastelt lüüa sai ja vangistati).
  
• 47-44 e.Kr. Ptolemaios XIV (Ptolemaios XII ja Kleopatra V poeg; abiellus oma õe Kleopatra VII-ga; reaalselt valitsesid ta õest abikaasa ja selle armuke roomlane Julius Caesar ; tõenäoliselt mürgitati Kleopatra VII poolt mõni kuu peale Caesari tapmist Rooma senatis ).
  
• 44-30 e.Kr. Ptolemaios XV Philopator Pilometor Caesar (Tuntud rohkem kui Caesarion; Kleopatra VII ja arvatavasti Julius Caesari poeg; reaalselt valitses tema ema; alates 41 e.Kr. oli ta de facto kasuisaks Marcus Antonius; tapeti Octavianus Augustuse käsul ).